Parem olla lindprii kui friikana!

TÕSI TAGA • JUHTUNUD LUGU • KUKALT SÜGAV MÕTE • PAETISME • SAJANDITAGUNE NALI • SÕNAMÄNGE • TÕRRE PÕHJAST • LOOSUNGID • KARIKATUURID

JUHTUNUD LUGU

HEIKI RAUDLA huumorikogust

Elas korra, maeti kaks korda

1705. aastal suri iirlanna Margorie McCall ühte tollal levinud nakkushaigusesse ja maeti tõve levimise vältimiseks kiiresti maha. Naine pandi kirstu koos hinnalise sõrmusega, sest mees ei suutnud seda paistes sõrme tõttu eemaldada.

See muutis haua kurjategijatele ihaldusväärseks. Juba samal õhtul läksid nad surnuaeda, kaevasid haua lahti ja tõstsid kirstu üles. Ka neil ei õnnestunud sõrmust sõrmest kätte saada ja nad otsustasid sõrme ära lõigata. Niipea kui sõrme esimene lõige tehti, hakkas veri voolama ja naine ärkas koomast üles. Kurjategijad jooksid kabuhirmus laiali.

Margorie ronis kirstust välja ja läks koju. Tema mees John oli lastega kodus, kui kuulis koputust uksele. Ta lausus lastele: “Kui teie ema veel elaks, siis ma oleks kindel, et tema koputab.” Kui ta ukse avas ja nägi matuseriietes naist verise käega, sai südamerabanduse ja kukkus surnult maha. Ta maeti samasse kirstu, kus oli lebanud tema naine.

Margorie elas veel palju aastaid, läks uuesti mehele ja sünnitas lapsi. Kui naine lõpuks suri, maeti ta samale kalmistule. Tema hauakivil on tekst: “Elas korra, maeti kaks korda.”

KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE

Vähesed võivad rääkida sellest, kuidas nad teenisid oma esimese miljoni… Aga küll saaksid paljud pajatada, kuidas nad teenisid oma esimese keretäie!

PAETISME

JÜRI PAET

Pääsuke toob päevasooja, külmavares päevakülma.

Suitsetamisvastased nõuavad kõikidelt majadelt rõdude eemaldamist.

Sõna saab lihaks, kui ütled kellelegi “siga”.

Labajalavalssi ülejala ei tantsita.

Mis on ühist maakeral ja poliitikute jutul? Mõlemad on ümmargused.

Ainult siis, kui alkohoolik on tilguti all, ei võta ta tilkagi suhu.

TÕSI TAGA

Andres Ülviste

• Ajutised raskused on igavene nuhtlus.
• Valedel tõekspidamistel ärgu olgu pidamist!
• Kulude kärpimiseks tuleb kärpimisele kulutada.
• Kange kantpea käib pumppüssiga lihaseid pumpamas.
• Et asjaga saaks edasi minna, peaks mõni asjapulk tagasi astuma!
• Nutikale inimesele ei tasu kärbseid pähe ajada, sest need lihtsalt ei mahu talle pähe.
• Kui maskikandmine muutub kohustuslikuks, siis on eelisolukorras need, kel maskitaoline nägu.
• Kui asja ümber käib paras tants, siis on mõni tüüp ikka tõeline tantsulõvi.n
• Vahel on küll jube kiire, kuid ega siis sellepärast veel elu seisma jää!
• See käsi, mis pappi köhides suu ette pannakse, ei jää iial vaeseks.
• Kui tibi on püss, ei viska elumees mitte kunagi püssi põõsasse!
• Parem olgu aeg sinu teenistuses kui sina ajateenistuses.
• Parem südamesõber kui kopsukamraad.
• Parem suunamudija kui suunas vudija!
• Kui kaotad valvsuse, siis ei tasu loota ausa leidja peale!
• Nööbist kinni võtta on mõtet vaid korstnapühkijal.
• Ülipüüdlik lollpea läheb ka hukka ikka jooksusammul.
• Armastuskolmnurgas püüab nohik kartlikult nurka hoiduda.
• Kas kurvikal kaunitaril on pimekohtingu puhuks pimekurvid?
• Nõukogude turisti jaoks oli vanasti välismaal ulmeolme.
• Kapsaaed tehti maatasa, nii et kivi ei jäänud kivi peale.
• Valuläve puhul ei tehta lävepakuküsitlusi.
• Kirves õige pea kohal on õige koha peal!
• Viiruse levikut pidurdab köhakultuur.
• Tegelikult taandub kõik arengule.
• Kõrge päritolu on juurte ladvik.
• Suli tõmbas endale häda kaela.
• Mats jagas matsu.
• Kitli peale saad kindla peale!

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust

Lendav madu

Valjala mees toonud endale kaks sokku. Pannud kevadel sokud nööripidi kokku, et nad ära ei jookseks ja lasknud karjamaale sööma. Sokud kadunud sellegipoolest ära. Läinud Pöidele.

Kõiguste teomehed külinud parajasti otra, kui sokud üle kiviaia mõisa põllule karanud. Kõiguste inimesed polnud iialgi varem kitsesuguseid loomi näinud. Hobusedki kohkunud adra ees ja pannud plehku. Mehed ise arvanud, et vanapagan tuleb neid ära viima. Andnud jalgadele valu, et peitu minna. Olnud seni varjul, kuni sokkusid enam näha polnud.

Sokud läinud aga edasi Kõiguste rohuaeda. Vahimees näinud neid seal, kuidas nad puude najal püsti puude oksi närisid. Vahimees mõtelnud iseeneses: “Meie härra on lasknud vist Saksamaalt kärnerid tuua. Kikkis habemed teistel lõua otsas. Vaat kus on õppinud mehed, ei ole nuga ega käärisid tarviski, ainult hammastega ravitsevad puid!” Vahimees läinud neist mööda, kergitanud mütsi, teretanud. Sokud mühatanud vastu.

Vahimees arvanud: “Need on vist umbkeelsed. Ei oska maakeeli tervitust vastu võtta. Ei nendega maksa pikemat juttu teha!”

Rohuaiast läinud sokud küla rukkiorase põllule. Külarahvas kohkunud loomi nähes koledasti. Ei saanud aru, kas neid on üks või kaks. Viimaks arvanud, et ju see kodukäija on.

Hakkasid siis nõu pidama, kuidas kodukäijast lahti saada. “Tarvis hõbekuuliga lasta!” arvanud keegi. Aga kust hõbedat võtta? Ühel tulnud meelde, et Männi Jaagupil hõbesõrmus on.

Saadetud üks mees Jaagupi käest sõrmust tooma. Jaagup ei andnud sõrmust, ütelnud: “Kodukäija see küll ei ole!” Mees tulnud Jaagupi juurest selle teadmisega tagasi, et kodukäija pidavat inimese moodi püsti käima.

Kutsutud terve külarahvas kokku koledat elukat tunnistama. Ei tundud teda ära keegi. Ühed arvanud valaskalaks, teised pidanud hiiglaslikuks rohutirtsuks. Üks mees soovitanud: “Paar versta Kübassaarest elab tark ja koolitatud mees, kes kaugel käinud ja mõndagi näinud. Ehk tema teab.” Saadetud karjapoiss seda meest kutsuma.

Tark tulnudki kohale. Külasse jõudes rääkinud tark, et tal küllalt tarkust ja julgust on elukaga kohtumiseks, aga et äkilise nägemise läbi mõnda paha haigust ei tuleks, selleks olla enne natuke südamekinnitust vaja.

Külamehed pannud rahad kokku ja saatnud ühe mehe kõrtsist südamekinnitust tooma. Varsti toodudki kõrtsist pool kortlit viina. Vähese raha pärast ei saadud rohkem. Mehed arvanud, et viina siiski väga vähe on ‒ sellega ei tohi eluka ligi minna.

Ühele mehele tulnud meelde, et tal kodus Türgi pipart on. Toonud seda, pannud viina sisse. Tark joonud viina ära ja ütelnud: “Nüüd on mees kõva, kas tulgu tont või sõjamees vastu!”

Läinud siis tark koledat elukat vaatama. Sokud olnud rukkiorasel nööripidi koos ja söönud. Tark vaadanud tüki aega ja tulnud siis külasse tagasi.

Külarahvas kohe küsima: “Kulla vend, kas tundsid, mis loom see on?”

Tark vastanud: “Jah, tundsin!”

Külarahvas: “Kumb on, kas valaskala või hiiglaslik rohutirts!”

Tark öelnud: “Ei kumbki. Valaskala olen pildil näinud. Valaskala on niisugune nagu Kurdla Tõnise lõõtsalauad. Rohutirtsu olen ise selge silmaga näinud Pitkassoo metsahoidja juures. See oli umbes nii suur nagu Mura Priidu suur varvas. Suuremaid rohutirtse pole olemas.”

“Mis elukas see siis on?” tahtnud külarahvas teada.

Tark vastanud: “Mis muud kui lendav madu. Tal on ju kaks pead ja neli sarve!”

Seda kuuldes ehmatanud külarahvas hirmsasti ära. Jooksnud igaüks oma koju ja ei julgenud keegi enam toastki välja minna. Vahest harva käidud siiski katuseharjal vaatamas, kas lendav madu juba ära läinud on.

Seni tulnud aga sokkude peremees loomi taga otsima. Saanud sokud põllult kätte ja viinud koju. Seda ei näinud aga külas keegi, kõik olid majades peidus. Viimaks julgenud üks mees põllule vaatama minna. Leidnud, et lendav madu kadunud. Niisuguse teate üle saanud külarahvas äraütlemata rõõmsaks.

Sestsaadik liigub Saaremaal jutt, et Pöidel oli lendavat madu nähtud. Oli teine vist merest tulnud ja merre ka tagasi läinud.

TÕRRE PÕHJAST

ILJA AGRONOV

Ära kunagi osta põrsast, kellel on kotid silmade all!

SÕNAMÄNGE

TARMO VAARMETS

Lindudest

Vareselt ei võeta varesejalgu.

Hakist ei tehta hakkliha.

Harakas ei harrasta harakirit.

Lõokest ei peeta lõa otsas.

Vintpüss pole vintide laskmiseks.

Kuldnokk ei mune kuldmune.

Lindude söögimajja satub tihti tihane, harva harakas.