KIIKS

ANDRES ÜLVISTE

Et saada esimeseks,

tuleb endast

vahel võtta

viimast!

KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE

Nakkuse leviku piiramiseks tuleks vältida arveldamist sularahaga või siis seda põhjalikult pesta!

NITŠEVOOD

RAIMO AAS
Parem ujuda nagu koer kui haukuda nagu kala!
Venemaal kutsutakse iga haiglasse sattunud uut haiget novitšokiks.n
Kolkapatriotism on see, kui kohvipaksu asemel ennustatakse kamajahu pealt.
Positiivne negatiivsus on see, kui koroonatest on negatiivne.
Mees piirab naist seni, kuni kukub auku.
Kuna naer on nakkav, tehke magedaid nalju!
Lame nali võtab kõige rohkem ruumi trükitud kujul.
Lõbusa nalja pisarad on naljatilgad.
Alati on kergem kahju tunda kui kanda!
Käskjalg on oma ülemuste keelekandja.
Šoti mehel ei tohi seeliku alt argpüksid paista.
Mida õhem nahaalune rasvakiht, seda suurem hirm sinna ära mahub.
Kirikus võetakse müts maha, kõrtsis juuakse.
Olgu meie ninaesine alati suupärane!
Ainult naisemehele võib alkohol hakata sarve.
Parim suitsetamisest loobumise plaaster noortele on urvaplaaster.n
Kui salajutud nii ei haiseks, oleks mõnusam täiel rinnal hingata.n
Üle küüru saada on konkreetsem kui ainult kitli peale.
Parem ära ujuda kui alla käia!
Ninatargal on tavaliselt suu kõrvuni.
Kui tark ei torma, pole ka rumalal kuhugi kiiret.
Teosammule võib saada kukesamm saatuslikuks.
Selleks et mitte elus kõrvetada saada, võtke kõike leigelt!
Õunu ei praeta ploomirasvaga.
Mõnele hingatakse kuklasse, et tema kõrvatagused ära kuivatada.
Värsijalgadel käiakse, regivärsil sõidetakse.
Saatke oma üksluine elu pekki!
Selleks et mitte võlgades supelda, tuleb vahel ka vastuvoolu ujuda.

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust
Pane rohkem juurde!

Ühel mehel olnud natuke kasin jutusoon. Mees tahtnud naist võtta ja läinud isamehega koos kosja. Tee peal öelnud peigmees isamehele: “Kui ma midagi räägin, siis pane sina ikka rohkem juurde, kui asi väärt on!”

Isamees lubanud seda meeles pidada. Pruudi talus rääkinud peigmees loo ära, miks nad tulnud. Hakanud siis varandusest aru andma ja peigmees rääkinud “Ega minul suurt rikkust ole: paarsada rubla raha…”

“No-noh! Sinul on ju ometi tuhandeid! Mis sa sest salgad!” ütelnud isamees vahele. Pruut ja pruudi vanemad ajanud seda kuuldes kõrvad kikki.

Peigmees rääkinud edasi: “Ega mul loomi suuremat jagu ole, üks hobusesälg on.”

“Mis sa räägid? Sul on ju varss ja noor täkk kah!” ütelnud isamees.

Peigmees jälle: “Üks lehmmullikas on mul ka.”

“Sul on ju ikka mitu vasikat ja vana lehmgi!” ütelnud isamees.

“Ega elutoast suuremat asja ole, aga eks seal võib sees elada küll!” kõnelenud peigmees elamisest rääkides.

“Sul on maja toredam kui mõni mõis!” seletanud jälle isamees.

Pruut tahtnud rõõmu pärast peigmehe kaela karata.

Peigmees köhatanud ja ütelnud siis: “Et ma midagi teie eest ei taha salata, siis ütlen ka sedagi teile, et ma pisut vähese rääkimisega olen!”

Isamees kohe kõrvalt: “Mis sa nüüd sellest räägid, et sa pisut vähese kõnelemisega oled! Sa ei näe ju üldsegi!”

Seda kuuldes oli kaup kohe katki, sest kuhu sa pimeda mehega lähed!

Koju minnes tõrelnud peigmees isamehega: “Kuidas sa nii tola olid? Eks sa ütelnud, et ma veel paremini näen kui teised!”

“Mis tehtud, see tehtud!” ütelnud isamees kõrvatagust sügades.