Tõlkimise ajal sõitis Volkonski koos raamatu autoriga ringi ka neis külades, millest raamat räägib.

„See oli väga lustiline ja pööraselt huvitav töö, et sealset vanausuliste räägitavat keelt maakeeles edasi anda,“ tunnistas Volkonski esitlusel.

Volkonski sõnul ei ole tal paraku sedavõrd oskusi, et seda raamatut ühtaegu tervenisti samuti kodavere murrakusse tõlkida. Rändab ju Rääbu ringi ka selle murraku kõnelejate külades.

„Kui leidsin aga mingi huvitava sõna kodavere murrakust, mis on kirjakeelest kõvasti erinev, siis neid kasutasin küll,“ lisas ta.

Nii kohtab tõlkeraamatus näiteks sõnu „ahun“ või siis „põrken“, esimene tähendab ahvenat, teine porgandit.

Volkonski sõnul pakkus talle tõlkimisel lõbu ka tegelastele eestipäraste nimede väljamõtlemine. Nii sai harakas nime Sulka, sest on natuke suli moodi. Toonekurg jällegi sai nimeks Toonius.

Pavel Varuninil on valmis juba ka rännumehe Rääbu teise osa jutud ning kui see tuleval aastal ilmub, siis küllap võtab Volkonski sellegi tõlkimise enda peale.

Raamatu väljaandmise taga seisid Peipsimaa Külastuskeskus ja MTÜ Piiri Peal, toetasid veel ka Eesti Kultuurkapital ja Rahvakultuuri Keskus.