Foto: Maal elamise päev

Miks otsustasite Elva valda elama asuda?

Elasime Tartu kesklinnas, raudteejaama vahetus läheduses. Meil oli stuudio Aparaaditehases just sel ajal, kui see oma loomemajanduskeskuse rolli Tartus alustas. Koolid olid mõlemal läbi ja planeerisime perekonda. Samal ajal, kui Luka sündis, sai renoveeritud meie kortermaja. Väikese lapsega uude rutiini astudes ja sellega harjudes saime ruttu aru, et selline keskkond ei ole meile enam mugav. Samuti muutusid meie tervised halvemaks – hoolimata sundventilatsioonist jms oli vastselt renoveeritud majas õhk paks ning ehituses kasutatud materjalid ilmselt ei sobinud meile. Kõigil kolmel meist lõi välja astma – Luka oli vähem kui aastane.

Samuti olime hädas atoopilise dermatiidiga. Lapsega on vaja väljas jalutamas käia ja olime Luka esimeseks sünnipäevaks juba terve Tartu risti-põiki läbi kollanud. Rahulikku ja vaikset kohta aga kodu lähedal me ei leidnud ning see muutus järjest koormavamaks. Järgmisel suvel läksime perega paariks nädalaks puhkama ning meie tervised paranesid selle lühikese ajaga nähtavalt. Koju tagasi tulles tekkisid kohe probleemid ning saime aru, et peame kiirelt elukeskkonda vahetama.

Alguses vaatasime Tartu linnas uusi kodusid, kuid meie hinnaklassis lihtsalt ei olnudki mitte ühtegi paremat valikut. Kuna meie kummagi erialad ei nõua otseselt kindlat asukohta, siis hakkasime üle Eesti otsima kodukohta. Meie suur soov oli leida koht, kus on linna mugavused ja maa rõõmud. Kaks nädalat surfasime kõik teadaolevad kinnisvarakuulutused läbi ning rääkisime kõigile sõpradele, et otsime uut kodu. Nii saingi varsti kursuseõelt lingi, et nende majas on müügis meile sobiv korter. Nad ise olid Rannusse kolinud aasta varem ning olid rahul. Paar päeva hiljem sõitsime korterit vaatama ning tundsime ennast kohe koduselt. Kohe uurisime, et kas siin on korralik lasteaed ning kas kool on lähedal. Rannus on kõik käe-jala juures ning samuti meeldis meile mõte, et siin on võimalik rentida väike aiamaa.

Kuu aega hiljem kolisimegi Rannusse. Siin elades ei ole meil kellelgi olnud astmahooge ning lapse nahaprobleemid kadusid. Kogukond võttis meid kahe käega vastu ning leidsime endale siin kohe koha.

Mis on olnud suurim raskus või väljakutse maal elamisel?

Suurimaid väljakutseid on toonud logistika, sest bussiliiklus on hõre, otseliine vähe. Seetõttu võtab liiklemine palju aega. Enamasti liikleme küll autoga, kuid kui sooviks üksi keskkonnateadlikumalt liigelda, siis seda ei saa kahjuks teha. Peale selle igatseme kergliiklusteid, kuna tegeleme erinevate spordialadega, kus tuleks seesugused teed kasuks. Töö ja pereelu kõrvalt on keerukas sõita sporditegemiseks eraldi kusagile kaugemale. Õnneks on kohapeal mitmeid alternatiive sportimiseks. Üldiselt ei oskagi mingeid puudusi välja tuua, meie pere kohanemine on olnud ilma suuremate probleemideta.

Mis on parim, mida elamine maal on teile andnud?

Parim osa maal elamise juures on olnud kogukond ja puhas elukeskkond. Sain endale mõnusa stuudioruumi Rannu rahvamajja, mis soosib tugevalt minu ettevõtlust. Mul on tunne, justkui oleks siinses pusles olnud minu jaoks täpselt sobiv auk. Mind kaasati ruttu erinevatesse kultuuritegevustesse ning pakuti palju uusi väljakutseid. Linnas elades ei olnud ma kursis, et ringide juhendajatest on maapiirkondades tohutu puudus.

Nüüdseks on mind kaasatud noortekeskuste kaudu loomeringide juhendamisse Rannus, Rõngus, Hellenurmes ja sellest aastast ka Puhjas. Samuti olen tegev Rõngu rahvamajas. Linnas elades tahtsime olla aktiivsed kodanikud, kuid tundsime ennast tolmukübemena. Siin, väiksemas kogukonnas, tunneme, et saame midagi päriselt korda saata – luua noortele turvalist ja ilusat keskkonda. Samuti tunneme, et oleme nii ka probleemidele lähemal ja saame ehk veelgi rohkem abiks olla.

Elva vallas on palju imelisi looduskauneid kohti, mida oleme siin elatud aastate jooksul püüdnud üles leida ning ka teistele tutvustada. Mõnus on, kui astud koduuksest välja ja oled kohe looduses. Samuti on siin ka piisavalt turvaline, et ka laps saab üksinda astuda koduuksest välja. Väike aiamaake annab võimaluse hobiks, aga ka jätkusuutlikuks toidu tarbimiseks/kasvatamiseks ning laps näeb ja õpib, kuidas toitu kasvatatakse. Kindlasti peab välja tooma, et meie vaimsed tervised ning peresuhted on siinses vähema stressiga, vaiksemas, puhtamas kohas palju paremad, kui linnamüras.

Miks soovitate ka teistel kaaluda maal elamist?

Maale tulles oleks mõistlik esiteks mõelda läbi töövõimalused, kuna siinne valik on tunduvalt kitsam ja logistika keerulisem. Meile oli see lihtne, sest olime oma karjäärid selliselt üles ehitanud, kus saime asukoha töötegemiseks ise valida.

Kinnisvarahinnad on maapiirkondades mõistlikud ning ei pea elama terve elu laenu makstes. Samuti on kooli- ja lasteaiakulud tunduvalt väiksemad kui linnas – suur osa huviharidusest on lastele tasuta. Kogukonnas aktiivselt kaasa lüües on palju võimalusi eneseteostuseks ja heategevuseks. Siinne elukeskkond on tervislikum ja puhtam – vähem müra ja vibratsiooni. Samuti on siin palju võimalusi leida puhast kohalikku toitu. Alevikes on võimalik elada linna- ja maaelu korraga, sest enamik teenuseid on kenasti mugavalt kättesaadavad ning sealsamas saad olla vaikses keskkonnas.

Mina olen pärit Kastre ja Kambja valla piirilt Ignase külast, kuid oma täiskasvanuelu olen elanud Tartus. Abikaasa Ivo on pärit Tartu linnast. Meil on pereettevõte Adelheid Works OÜ. Ivo on graafiline disainer ning Elva vallas võib tema töid näha näiteks Rannu ja Rõngu kultuurimajade värskes visuaalses identiteedis. Mina ise, ehk Teele, pesitsen Rannu rahvamajas oma ateljeega, kus valmistan erinevaid meeneid ja dekoratsioone. Kuna vajadus töötubade järele on olnud suur, siis pakun Elva valla noortekeskuste kaudu teenust laste loomeringide korraldamiseks. Muul ajal aga dekoreerin pulmi ja muid sündmusi. Luka on 5aastane ja käib Rannu lasteaias.

28. septembril toimunud Maal elamise päev on üle-eestiline algatus, mille eesmärk on kutsuda maale elama veelgi rohkem tegusaid ja särasilmseid inimesi. Loe lähemalt aadressilt maalelamisepäev.ee.