“Helehall,” teatab pisike aparaat selge ja valju häälega, kui pime abielupaar Artur ja Mirja Räpp püüab otsustada, mis värvi särgi Artur endale hommikul selga võiks panna. Foto: Sven Arbet
Kuidas leiab inimene, kelle nägemismeel ei tee ööl ega päeval vahet, kaks samas toonis sokki? Mismoodi ta teab, et kala on konksu otsas? Kuidas eristab vaegkuulja ümbritseva müra seest just talle vajalikke hääli? Nende ja paljude teiste igapäevaste olukordadega toime tulemiseks on mõeldud välja sadu nutikaid abivahendeid, mida MTÜ Jumalalaegas juhatuse liige Janar Vaik Eesti nägemis- ja kuulmispuudega inimestele kõikjalt maailmast kokku otsib. Paljud vahendid on abiks mitte ainult puudega inimestele, vaid ka näiteks eakatele, kelle sõrmed on muutunud kohmakaks ja kuulmine-nägemine kehvaks. Abivahendite valik on lai ning nende leiutajate fantaasia rikkalik. Nii on Janar Vaik näinud pisikest metalset riistapuud, mis pannakse sigareti külge, et suitsetaja oma sõrmi ära ei kõrvetaks. Pimedate raamatukogu teabejuht Priit Kasepalu meenutab õhinaga Saksamaal nähtud spetsiaalseid seadmeid, millega üks pime mees vilunult keevitus- ja tinutustöid tegi. Puudega inimesed ei pea abivahendi eest maksma täishinda, vaid omaosalust, ülejäänu tasub riik. Omaosalus on eri toodete puhul väga erinev – alates 45kroonisest niiti nõela taha torkavast abivahendist ning lõpetades üle 10 000 krooni maksva punktkirjakuvariga. Millised on levinuimad ja põnevaimad leiud abivahendite nimistust?
Avalehele
6 Kommentaari
Loe veel: