Bryson kirjeldab kohe raamatu alguses katset, kus üks vabatahtlik varustati seadmega, millest nõrgus ta ninna nohu korral tekkiva tatiga samas tempos vesist vedelikku. Siis saadeti katsejänes kokteilipeole, kus ta liikus ringi ja suhtles inimestega. Mõne aja pärast lülitati sisse ultraviolettvalgus, mis näitas ära, kuhu see „tatt“ end vahepeal istutas.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: