Foto: Sulev Oll

Aga teisalt – ega ta ikka nii väike nüüd ka ei ole. Vaata, et isegi suur, kui neljakesi sisse astud ja tõded, et ruumi jätkub igaühele. Istud täitsa vabalt kõrvuti ja küünarnukid ei kõlksugi ülemäära tihti kokku.

Pakiruum on muidugi niisugune, et sügiseseks aiasaaduste veoks ta ei sobi. Aga spordikott ning kaks keskmist poe kile-või paberkotti suudab suhteliselt sügav panipaik küll mahutada.

Kõik eelkirjeldatu on suudetud köita päris kena kesta sisse, mis tähendab, et väike küll, aga väärikas. Kelmikas ninaosa, tulede kavalad rebasesilmad, natuke nagu agressiivnegi iluvõrede komplekt. Aga suur osa kujundusjõust ongi kulunud esiosa tarvis. Tagaosa puhul on tunne, et see on lihtsalt lõpule viidud. Millest siiski jätkub.

Kolm käiku pluss käsipidur

Prooviauto oli kenasti varustatud. Isegi tahavaatekaamera, kuigi veidi küünitades võis tagaaknast niigi välja vaadata. Viimane lause oli tegelikult nali, auto on siiski 3678 mm pikk.

Veel iseloomustas i10-t ootamatult vägev ekraan, head temperatuuri ja muu vajaliku reguleerimise võimalused, juhi tähelepanu hoidmise süsteem, sõidureas püsimise abisüsteem ning isegi kokkupõrke vältija. Pluss esiistmete soojendus. Ja soojendusega rool.

Ning siis automaatkäigukast. Kolmekäiguline: see tähendab edasi, tagasi ja neutraalne. Neljas käik ehk parkimine tekib siis, kui tõmbad käsipiduri peale. Kuni see pole tehtud, annab i10 selle vajadusest jätkusuutlikult piiksudes märku.

Nõnda. Teoreetiline ettevalmistus on nüüd piisavalt hea ja lootused suured. Tänavale! Gaasi!

No läheb ju küll, tõden. Aga siis, kui linnakiiruse piir kätte jõuab, käib kolme silindri, liitrise bensiinimootori ja napilt 50 kilovatiga autost läbi nagu kerge kokkujooks. Käiguvahetus. Paned uuesti gaasi, peagi vahetab ta uuesti käiku. Manuaal on praeguse seisuga ikkagi parem, ütlevad asjatundjad.

Kui vaja, sobib ka 110

Aga kui hoog juba sees, läheb i 10 küll. Ka 110ga, nagu suvel lubatud. Natuke kergeks ja kahisevaks ta muidugi muutub, aga ega ei pea ju nii kiiresti pressima! Põhimõtteliselt soovitan seda sõiduriista siiski linnas. Vähemalt automaatkastiga varianti. Pealekauba on ta lühikese sõidukina hästi pargitav.

Kuna materjalikulu on väiksem, kajastub see muidugi ka hinnas. Samas oskab Hyundai automaatkastiga i10 eest küsida 13 590 eurot, mille puhul ei tundu, et sulle pakutaks midagi poolmuidu. Aga see-eest seitsme aasta pikkune garantii.