Foto: ENE-MARIS TALI

Sarja produtsent Ene-Maris Tali, kui suurt eeltööd tuli teha, et “Püramiidi tipus” võiks jätkuda?

Mitmed teemad, mis sel hooajal eetrisse jõuavad, said välja valitud juba sarja ette valmistades − see tähendab, et paar aastat tagasi, kuid lükkusid mingil põhjusel ikka ja jälle edasi. Tõsisem ettevalmistus kolmandaks hooajaks algas möödunud aasta aprillis.

Kui kahel esimesel hooajal eelistasime teadlasi, kes elavad ja töötavad väljaspool Eestit, et tutvustada nende töid-tegemisi ja panust teadusesse, siis tänavu uurime, millega tegelevad teadlased Kodu-Eestis.

Kõik teemad said valitud teadlaste, teadusasutuste ja kõrgkoolide esitatud soovitusi arvestades.

Erinevusi on veel: siiani keskendusime teadusteemadele, mille keskmes oli üks teadlane ja tema teadustöö, kuid nüüd on käsitletava uurimustööga seotud teadlaste hulk suurem. Probleemi, kas teemasid jätkub, ei ole, pigem on ikka vastupidi – 16 saadet on liiga vähe, et pilt Eesti teadusest ja teadlastest saaks võimalikult mitmekülgne.

Suurem kui varasematel aastatel on aga teadlaste endi osa saadete ettevalmistamisel. Kõik on enne põhjalikult läbi räägitud, stsenaariumiks kirjutatud; samamoodi käib järeltöö – ikka teadlaste poolt kontrollituna.

Mis teemasid seekord ette võetakse ja lahti seletatakse? Kes on need inimesed, kellega vaatajad saadetes kohtuvad?

Kindlasti huvitab vaatajat, kuhu on jõutud vähiuuringute, uute ravimikandidaatide ja tulemusi andvate ravimeetoditega. Räägimegi lähemalt, millega tegeldakse Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuses.

Veel teinegi teema on seotud meditsiiniga – Ivo Fridolini töörühm on loonud mitmeid optilisel meetodil põhinevaid seadmeid, millest mõnda juba kasutatakse haiglas patsientide ravimisel.

Põnev teema on laamtektoonika. Protsessid maakoore all seostuvad esimesena vulkaanidega, aga tuleb välja, et tänu laamade triivile on tekkinud kõik meie maavarad, ja koduks olevat maatükki – Eestimaad – on sõidutatud lõunapoolkeralt praegusesse asupaika.

Mitu teemat on seotud elukeskkonnaga: Martin Zobeli uurimisrühm selgitab taimede liigirikkuse põhjusi, Ülo Niinemetsa tippkeskus püüab selgitada taimede stressi ja kliimamuutuste mõju taimestikule, räägime kuklastest ja kiletiivalistest, kes tundlike bioindikaatoritena annavad teada looduse saastatuse tasemest.

Oleme juba harjunud, et digitaalne kaart on saanud osaks meie igapäevaelust – GPS aitab autojuhil võõra linna liikluses õigel teel püsida, tuvastame digikaardil, kus asub otsitav aadress, saame vaadata vahemaa läbimiseks kuluvat aega jne. Need kõik on uue aja kaardid, mida valmistab Regio.

Käime kohtuekspertiisi instituudis, et teada saada, kuhu on arenenud nende kasutada olev tehnoloogia. Nüüd kus vajadus taastuvenergia järele järjest kasvab, arendatakse mitmel pool maailmas tehnoloogiaid, mis teeksid päikesepaneelide tootmise lihtsaks ja odavaks ning kasutatavad materjalid hästi päikesevalgust neelavaks.

Huvitava ideega tuli välja TTÜ materjaliteaduse instituudi teadlane Malle Krunks, kelle laboris suudetakse keemiliste protsesside tulemusena toota õhukest kilet, mis vastab kolmanda põlve päikesepatareide kattematerjalidele esitatavatele nõuetele. Teemasid on palju, inimesi samuti.

Nimetan ära vaid kaks kõige põnevamat persooni. Need on loomade emotsioonide uurija ja üks kuulsamaid neuroteadlasi maailmas Jaak Panksepp ning Bostonis elav insener Ain Laats, kes osales Massachusettsi
tehnoloogiainstituudi laboris, töötades USA kosmoselaeva Apollo juhtimis- ja navigatsioonisüsteemide loomisel.

Mihkel Kärmase asemel on uuel hooajal Neeme Raua kõrval teiseks saatejuhiks Astrid Kannel. Kuidas on saatejuhtide koostöö laabunud?

Mihkel Kärmasega oli kokkulepe, et ta pühendab end sarjale üheks hooajaks, ja sedagi juhul, kui salvestame tema juhitud osad suvel, puhkuse ajast. Nii me tõesti ka töötasime.

Mihkel Kärmasel oleks “Pealtnägija” töökoormuse juures olnud väga keeruline jätkata ka “Püramiidi tipus” juhtimist. Seetõttu hakkasime juba varakult otsima Mihklile asendajat, kuni Neeme Raud teatas, et ta tunneb kolleegi, kelle suur unistus on teha teles just nimelt teadussaadet. See oli Astrid Kannel.

Teadsin, et Astrid on väga põhjalik, sõnakas ja oma arvamusega saatejuht. Ja ta tunnistas, et tulevast elukutset valides oli päris kaua kaalunud, kas hakata teadust tegema või õppida ajakirjanikuks, ning et napilt jäi peale ajakirjandus. Tema tundus meie saate jaoks igati õigustatud valik.

Kuigi oleme oma töökoosolekutel arutanud, kuidas kaks saatejuhti kokku saavad – üks teeb intervjuud Eestis, teine lisab kommentaari sama ala teadlaselt Ameerikas, või et Astrid laiendab siin Neeme teemasid −, aga tegelikkuses ei ole see õnnestunud. Lihtsalt pole olnud sellist lugu, mille puhul oleksid sellised üle ookeani kommentaarid vajalikud ja ka võimalikud.

Tööjaotus saatejuhtide vahel on olnud selge, kummagi teha on kaheksa saadet. Neemel kolm Ameerikas ja viis Eestis, Astridil kaheksa saadet Eestis. Formaat on üks, ja mõlemad on võrdselt head saatejuhid.

Saates esitatule on huvilised saanud lisa lugeda ja vaadata veebiakadeemiast. Kas ka algaval hooajal?

Jah, veebiakadeemia ehk saate kodulehekülg aadressil www.veebiakadeemia.ee pakub tõepoolest huvitavat lisalugemist teemale, millest saates juttu. Lisaks leiab huviline sealt palju pikemas mahus intervjuusid, mis saatesse ei mahtunud. Kuid muutusi on ka. Noored, kes on osalenud teadusviktoriinis, saavad oma teadmisi kontrollida tänavugi. Sedakorda esitame saate teemaga haakuva üheainsa pildi (Facebookis, aadressidel www.err.ee, http://teadus.err.ee/), millele saab vastata vaid mõne klikiga. Kas vastus läks täppi ja tõi ehk ka auhinna, saab teada varsti pärast saadet.

“Püramiidi tipus” on eetris alates 10. jaanuarist neljapäeviti kell 20.30.

Saade valmib TeaMe programmi raames ESFi toel.