Rukkipõld veskikivi südames
5. oktoobril möödub 30 aastat omaaegse tunnustatud telesaate “Viljaveski” algusest. Fenomeniks kasvanud saatesari kestis Eesti Televisioonis kümme aastat ja pakkus 270 korral mõnusat vaatamist mitmesajale tuhandele vaatajale. Olime maa- ja linnarahvale toeks, jagades nõu ja kogemusi põlluharimisel ja aiapidamisel ning lahutasime meeltki.
Kui veskilkäigud 1992. oktoobris otsa said, pakkus üks lahke Viljandimaa mees mulle pika möldritöö mälestuseks veskikivi.
Ühel päeval vuraski suur auto suvekodu ette ja ilus hallikasmust veskikivi sai endale õue keskel väärilise koha. Nüüd kasvatan selle südames kuulsa sordiaretaja Friedrich Bergi loodud pikakõrrelist ‘Sangaste’ rukist.
Et olen ka ise juuripidi Sangaste lähedalt pärit, on minu jaoks auküsimus, et iga-aastane rukkivihk võrsuks veskikivis ainult omakasvatatud rukkiseemnest.
Mullu oli seemet rohkem, kui kivi keskele mahtus. Tegime siis heki äärde teise väikese minipõllu. Vili sirgus hästi ning pikemad kõrred ja viljapead ulatusid maapinnast 2 meetri 32 cm kõrgu-
seni.
Muidugi ei küpseta selle viljanatukesega leiba ja ega ilu ei raatsigi ahju panna. Vanal möldril läheb aga süda rukkililli ja vilja-
sülemis veskikivi nähes taas soojaks, meenutades “Viljaveski” igihaljast tunnuslauset “Rõõm jälle kohtuda”.