20.06.2020, 10:02

Saarlaste suur jumal Tharaphita tähistab sel suvel 800. kirjasõnas nimetamise aastapäeva

Mitte ühelegi teisele paganajumalale ei ole Läti Henrik oma kroonikas nii palju tähelepanu pööranud.

Karl Kello

Ristivägi astub vastu ühekorraga nii draakoniväele kui ka kuldipäistele sigasõdalastele. Käsikirjaillustratsioon XIII sajandi lõpust näib omandavat iseäralise tähendusrikkuse seoses Tacituse mainitud aestidega, kes austanud jumalate ema, kandnud usu märgina metsseakujutisi ja eelistanud kasutada nuiasid. Bremeni Adami järgi kummardanud Aestimaa saare asukad lendavaid madusid (dracones). Iseloomulikult tekitus just aestide asualale muistne ja võimas Eesti/Soome mereriik, millel Saaremaa keskuseks (Matti Klinge). Kujutatud ristiväe puhul peaks tegu olema templirüütlitega (vt vapimärk) ja eks olnud templirüütlitelgi oma sõnajalaõis (et mitte öelda pähklapuuõis), mille poole pürgida ning mida kaitsesid müstilised, maagilised ja müütilised vaimuväed.

FOTO: <p>Erakogu</p>

Noil aegadel, kaheksasada aastat tagasi, oli imetlust väärt Saaremaa sõjaline võimekus. Ühe aasta jooksul näidati koht kätte Rootsi ekspeditsioonivägedele Lihulas (augustis 1220) ja suurte jõududega kaks nädalat piirati tulevasse Tallinna linna asetunud Taani kuninga vägesid.

Saarlased ja nende suur jumal oli kroonik Henrikul kuidagi väga hinge peal. Lõpetas ta oma kroonikagi Tharaphita väljaheitmise ja vaarao uputamisega.

Tharaphita kõikvõimalike tõlgenduste kõrval väärib tähelepanu Soome rahvaluuleteadlase Martti Haavio väljapakutu, misjärgi see saarlaste suur jumal ja appihüütav hiis kujutab endast sarapuuhiit, s.o tarabhiit.

Kommenteeri Loe kommentaare