Schenkenbergi sulased 3.

Üht maksukogujat kutsuti Tondiks. Ta olnud eriti nõudlik, ärritunud kergesti ja ajanud suust välja hirmsat haisu.

Tema käed värisenud ühtelugu, kui ta talupere lahkel loal õlle- või mõdukannu tõstis ja oma kurku tühjaks kummutas. Vahel tõstnud ta kannu kahe käega, et jook üle ääre ei rappuks.

Seda, kui palju raha maksukogujad rahvalt kokku said, ei tea täpselt keegi, sest enne viimast ülelugemist läks see Tartu piiskopi varaaidast kaduma. Keegi ei tea, kuhu. Liivimaa saadikutel ei jäänud muud üle, kui minna Moskvasse suurvürsti juurde tühjade kätega, pea norus ja silmad häbi täis. Lömitamisest polnud enam kasu ja Vene valitseja jaoks oli rahata kohaletulek viimane piisk karikas – maks tuleb Liivimaalt välja nõuda jõuga!