Teadaolevalt pärines tema pere vähemalt meesliini pidi põlisrahva hulgast, aga veskipidamise õigus oli kandunud edasi kui aadlitiitel. Veski tõi nagu kõrtski selle pidajale korralikult sisse.

Maahärra oli teinud talle ettepaneku minna täiskohaga mõisamöldriks. Kes teab, ehk oleks ta pakkumise ka vastu võtnud, aga sõda hävitas põllumajanduse. Tema naine ja kolm last jäid vaenlase sõjaretke käigus teadmata kadunuks, aga mees uskus, et kuskil on nad elus. Kuni rahvas maale tagasi tuleb ja viljasaaki jätkub veski jaoks jälle oma külas, otsustas mees Tallinnas ise veski avada, sest seal pidi olema näljaseid suid rohkem kui küll.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: