17.09.2010, 11:26
Seal, kus sündis “Seitsmes rahukevad”
“Raske on seda siin vaadata, aga mis teha — tuleb üle elada,” ütleb kirjanik Viivi Luige ema Hilda Luik üle aastate oma sünnimajja jõudes.
FOTO:
Seda käiku Viiratsi valda, kirjanik Viivi Luige sünnikoju, sai hoolikalt plaanitud, sest tolles tillukeses majas, mida Viivi Luik nii elavalt oma romaanis “Seitsmes rahukevad” kirjeldab, on sündinud ka ema Hilda Luik. Kaasiku Hilda (neiuna Kitsing) abiellus väga noorelt suure Joona talu (Viivi Luige romaanis Tuudaku) perepoja Johannesega. “See oli ka suur pere – kolm õde ja vist neli venda. Üks neist, Hans Luik, oli kirjanik Hans Luige isa ja meediaärimees Hans H. Luige vanaisa. Eks Luikedelt need Viivi kirjanduslikud võimedki pärine.” Johannes oli noorikust tükk maad vanem. “Aga ta oli sihuke kangesti sümpaatne,” ütleb Hilda. Tütar Viivi sündis perre raskel sõjajärgsel aastal, 1946. Kui aeg oli nii kaugel, et Viivi Luigel sai valmis romaan “Seitsmes rahukevad”, töötas Hilda Luik Viljandis hotellis. Ning raamatu tõi talle hotellijuhataja. Ema teadis muidugi, et tütar kodupaigast romaani kirjutab, kõik muu oli talle aga enda sõnul suureks üllatuseks. “Minu arvates kajastab ta tolle aja reaalsust väga lähedalt. Mõned nimed on küll muudetud, kuid see on ilukirjandusliku teose puhul tavaline asi. Põhiline on aga nii tõetruu, et mõtle ja imesta kohe. Pole ma ühtki inimest kohanud, kes selle raamatu kohta midagi halba oleks öelnud.” Ema mäletab, et oli tütre raamatut lugedes vapustatud. Tol ajal, aasta oli siis 1985, imestasid paljud, et kuidas selline raamat üldse läbi lasti. Hilda vend Hans ütles aga, et tema poleks iial uskunud, et nende Viivi millegi niisugusega hakkama saab. Millistes oludes "Seitsmes rahukevad" sündis ning kuidas talus ajakirjanikele hümni mängiti, saab lugeda edasisest loost.