“Seitsmesed uudised” – eetris tund aega korraga
Kui saate esimeses pooles saab vaataja harjumuspäraselt kätte päevauudised, siis saate teises pooles keskendutakse pikematele n-ö pehmetele lugudele, mis toovad televaatajate ette pildi elust Eestimaa eri paigus nii, nagu see tegelikult on.
Uudistesaate lahutamatuks osaks saavad eksperimendid, kohtumised inimestega, kel on mõni huvitav lugu rääkida, tutvustada oma lemmiklooma või hobi.
* * *
“Seitsmeste uudiste” juht MARKO PALOVEER, mis teeb uue saateformaadi eriliseks?
Televaatajad võiksid “Seitsmeseid uudiseid” vaadata eelkõige just seetõttu, et reporterid teevad lugusid sõbralikus laadis, ning kui inimene on oma tööpäevast ja üleüldisest ärapanemisest väsinud, saab ta nendest lugudest õhtul kindlasti tubli annuse positiivsust.
Karismaatilised reporterid Sirje Eesmaa, Heiki Valner, Marek Lindmaa jt täidavad eetri oma vahetu oleku ja heatahtlikkusega igal õhtul. Kindlasti pakuvad “Seitsmesed uudised” mitmekesist valikut – eksperimentidest ning uurivatest lugudest kuni teemadeni, mis puudutavad otsapidi kõiki televaatajaid.
Kui suur on “Seitsmeste uudiste” meeskond?
Meie meeskond on üsna lai, alustaladeks väsimatud teletegijad Allan Muuk ja Sirje Eesmaa, ankrute lippu hoiab kõrgel Mart Mardisalu, nooruslikkust lisavad Marek Lindmaa, Kadri Pikhof, Kristjan Rabi, Sven Soiver, Annely Adermann ja Siim Sups. Julgelt käivad raporteerimas Heiki Valner, Anna-Maria Makko ning Eve Heinla.
Loomulikult on “Seitsmestel uudistel“ ka säravaid kaastöötajaid, kellest igaüks asetab mosaiiki tähtsaid kilde – Feliks Undusk, Kristiina Aigro, Mart Sander, Katrin Lust.
Maakondlikult on “Seitsmesed uudised” samuti aktiivsed. Saaremaalt ja Muhumaalt saadab uudiseid Peeter Kukk, Hiiumaalt Tenno Telvik, Läänemaal teeb head tööd Eduard Laur, Pärnus Raivo Kivikas, Tartus Tarmo Michelson, Viljandist annavad panuse Imre Annus ja Antti Oolo, Lääne-Virumaalt Mati Metsjõe ja Otepäält Jaanus Ilp.
Milliseid uusi rubriike näha saab?
Ma nimetaksin neid pigem lugudeks, mis igaüht meist puudutavad ja mida on lihtsalt mõnus vaadata. Eriliseks muudavad need saatelõigud tegijad ise, sest igal reporteril on oma tugevad küljed ja ka erihuvid mõne teema suhtes.
Marek Lindmaa on valmis võtma enda kanda saatetunni eksperimendid. Näiteks proovis ta sõita elektriautoga Tallinnast Tartusse ja tagasi nii, nagu inimesed ikka autoga sõidavad – kuulas muusikat, kasutas salongisoojendust, vajutas gaasi. Milliste tulemustega see eksperiment lõppes, näeb kindlasti juba järgmisel nädalal.
Feliks Undusk uurib, miks on mõned asjad nii, nagu nad ei peaks olema. Sirje Eesmaa külastab häid inimesi ja kauneid kodusid. Annely Adermann proovib sündmusi vaadata läbi laste silmade. Allan Muuk paljastab kurikaelu. Kadri Pikhof lisab tubli annuse naiselikkust – uurib iluteemasid, räägib perest ja kodust.
Peagi emaks saav Anna-Maria Makko aga võtab üles kõikvõimalikud laste ja järelkasvuga seotud teemad. Eve Heinla kajastab oma soojal moel Eesti elu sotsiaalset külge. Kindlasti on saates ka väiksemaid ja suuremaid üllatusi, millest ei jõua ega soovigi veel rääkida.
Mis teid uudistesaate tegemisel köidab?
MAREK LINDMAA
uudisteankur ja reporter
Pean tunnistama, et esimene asi, mis mind üheksale TV 3s töötatud aastale mõeldes kõige rohkem köidab, on lõbus ja töökas seltskond. Igav ei hakka siin majas kunagi.
Olen oma elust peaaegu kolmandiku veetnud “Seitsmestega” ja selle aja jooksul on olnud palju köitvaid momente, millest kasvaski välja uus rubriik – “Eksperimendid”. See tähendab kõikvõimalikke elulisi katseid, mida saab omal nahal järele proovida, motoks: mida hullumeelsem, seda parem.
EVE HEINLA
reporter
Ma ei kujutaks ette end pidamas ametit, kus istun kell 8 hommikul laua taha, õhtul kell 5 lülitan arvuti välja ja virutan ukse enda tagant kinni.
Uudiste puhul võlub mind kordumatus – mitte ükski päev ei ole eelmisega sarnane. Iga inimene on kordumatu ja ainulaadne ning väga vinge on vahendada ja tuua televaatajate kodudesse nende inimeste arvamusi, hoiakuid ja erakordsust.
Mind võlub uudistetöös see, et saan ühel päeval vestelda poliitikuga, teisel turumüüja ja kolmandal arstiga.
Televisioon ei ole muinasjutt või glamuur, televisioon võib olla luuletus, tragöödia, följeton, novell või näidend – just selline, nagu elu ongi.
Olles varem üle kümmekonna aasta kirjutava ajakirjanikuna töötanud, köidab mind teleuudistereporteri ametis kindlasti ka see, et kõik need sõnad, mille abil ma ajalehes inimeste lugusid lugejateni tõin, on võimalik valada pildikeelde. Ja see pildikeel on uskumatult rikas.
Nüüd mil saade läheb tunniseks, on mul rohkem võimalust Eestimaa inimesi ja nende saatuste keerdkäike vaatajate ette tuua.
Kindlasti tahan keskenduda enim sotsiaalprobleemidele ja avada värvikaid persoone. Rullida televaatajate ees lahti just need lood, mis on õnneliku lõpuga.
LIIS LUSMÄGI
ilmateadustaja
Kaks aastat “Seitsmete uudiste” meeskonnas on mulle õpetanud mitu olulist asja. Eelkõige seda, et parimad luurekaaslased võivad olla sinu enda kolleegid, ning kui soovid tappa rutiini ja panna end proovile ootamatutes olukordades, siis töötamine uudistesaates suudab seda kõike pakkuda.
Muu hulgas pean tunnistama, et kõige selle raames on mul tekkinud ka uus kasulik hobi: isegi tööst vabal päeval istun arvuti taga ja surfan internetis ilmakülgedel, et hoida silm peal külma- ja soojarekorditel või ekstreemsetel ilmaoludel laias maailmas.
