Nüüd olid juba mõlemal mehel silmad suured – see ka emis! “Sa tõid vist sama põrsa tagasi, mine too teine,” lausus vana Kimm. Mart näitas üle aia teist põrsast – no emis mis emis. Vana Kimm korjas oma tarvikud kokku, võttis jalgratta ja ütles: “Ma sõidan koju, minu abi siin vaja pole.” Aga Mart, va vembumees, vastu: “Oot-oot, sinu abi on hädasti vaja. Vaata, vanamooril on pudel viina. Vääksutame põrsaid väheke aega, küll siis pudeli kätte saame.”

Mõeldud – tehtud. Mõne minuti pärast olid mehed köögis. Leenu küsis imestunult: “Kuidas te nii ruttu jõudsite, minul alles pann säriseb?” – “No kaua see meistri käes aega võtab,” rehmas Mart vastu ja asus pudelit lahti korkima.