SORVVO kunagisele majandusmiilitsale tuleb nii mõnigi praegu tuntud ja tunnustatud nägu tuttav ette
Eino loetleb, et Desintegraatori juhina oli Hint võltsinud dokumente ja kirjutanud töötajatele välja fiktiivseid preemiaid.
Preemiarahaga osteti asutusele autosid, neid, mida Moskva Tallinna sadamate kaudu Angolasse saatis. Nendel autodel leiti aga alati mingisugune viga ning Hint ostis need autod ja tõstukid ära. Hiljem tulid altkäemaksud juurde.
Aga räägiti, et partei nõudis Hindi kinnipanemist. Mingit parteid ei olnud, üksteise peale koputati hoopis hoolega,” tähendab Eino.
Ta lisab, et SORVVO toimis üsna sarnaselt KGBga. Ka majanduskurjategijate tabajad värbasid endale agentuurvõrgu, vajadusel kuulasid pealt ja jälitasid võimalikke riisujaid.
“Kui tahtsime kuhugi “lutikaid” jätta, siis tellisime KGB-lt teenuse. Ka oli meil KGBga sarnane agentide tasustamise süsteem. See tähendas, et tublimatele maksti igakuist tasu. Kes olid agendid? No oli igasuguseid inimesi. Teinekord juht ise, teinekord oli juhi asetäitja nuhk. Üks loomulikult ei teadnud, mida teine tegi ja nii need asjad välja tulid,” muigab Parmas.