Eetrisse minnakse just sellest Eestimaa paigast, kus sel päeval midagi eriti huvitavat ja põnevat toimub. Nii saab televaataja tänu ETV-le ära käia paljudes kohtades, sest parimagi tahtmise juures ei ole võimalik jõuda igale poole ja külastada kõiki suviseid sündmusi.

Esimese nädala saatejuhid on Neeme Raud, Mari Rebane ja Janar Ala ning “SUVEkulTUUR” sõidab Pärnusse, Haapsallu, Narva-Jõesuusse ja Muhusse. Televaataja saab osa dokfilmifestivalist, muusikapäevadest, jälgitakse liivaskulptuuride valmimist ja räägitakse huvitavatel teemadel.

Saade on ETV eetris esmaspäevast reedeni kell 21.35.

*  *  *

Janar Ala: Peaasi et ilm peaks

“SUVEkulTUURi” puhul on eelkõige põnev see formaat – live-otselülitused ja ilmselt sellega kaasnevad ootamatused. See on peaaegu nagu purjetamine – niisiis midagi väga suvist. Kuna mulle meeldivad ühtviisi nii ajalugu kui geograafia, loodan väga palju meie plaanidest külastada tuntud eesti filmide võttepaiku ning vaadata, mis neist praeguseks saanud on.

Sama kehtib nõukogudeaegsete militaarobjektide kohta, oleme nõuks võtnud neid ka televaatajale näidata. Sarnaste meeleoludega seoses ootasin võttepäeva Narva-Jõesuusse, et heita pilk suvituspärandisse. Võib-olla isegi rohkem kui suvised sündmused, kus on kahtlemata palju huvitavat, meeldiks mulle avastada kohavaimu. Näha ise ja näidata teistelegi midagi sellist, mida veel pole nähtud. Või vähemalt pole sellise nurga alt nähtud. Eks sellepärast meeldibki inimestele suvel ringi sõita. Teeme meie ka siis nii.

Töövälistest ootustest rääkides jätkan oma kohavaimu mõtet. Plaan on sõita Ruhnu saarele ja võrrelda seda ühe aastatetaguse reisiga, mis tookord toimus hoopiski talvel. Suurimad ootused ja lootused on seotud ikka sellega, et ilm püsiks suvel hea.

Mari Rebane: Palju toredaid inimesi

Suvi on selle poolest tore, et ühest küljest on juba tööalaselt teada, mis ees ootab, aga teisalt on see üldine plaan, mille konkreetse sisuga täitmine on minu enda teha. Ja ETV uudistes töötades on see rõõm, et ette kivisse raiutud asju ei ole – saab lähtuda sellest, mis on õhus.

“SUVEkulTUUR” viib meid teatavasti eri kohtadesse üle Eesti, ja see on see, mida kõige rohkem ootan. Loomulikult olen ma käinud nii Haapsalus, Võrus kui ka Hiiumaal, aga üks asi on neis paigus puhkuse ajal lustida ning hoopis teine asi minna vaatama, mis elu elatakse ja mis mõtteid mõeldakse. Tean juba ette, et õpin sellest palju ja vaimustun kahtlemata nii mõnestki uuest tutvusest. See võib kõlada ehk kulunult, aga töö uudisajakirjanduses tõestab uudsuse paikapidavust peaaegu iga päev.

Kuna “SUVEkulTUURist” üle jäävail päevil töötan raadiouudistes, tuleb jooksmist kindlasti palju. Ja kui töö lõpuks läbi saab, tõmban juhtme seinast. Lehed jäävad arvatavasti lugemata, teleripult tuleb peidikust heal juhul välja AK ajaks ja liiga kultuurne ma sel ajal ilmselt ei ole, sest puhkama peab ju ka.

Küll püüan ära näha mõne suve­etenduse, näiteks “Tasandikkude helinad” − mullu ei õnnestunud, sest kõik etendused olid välja müüdud.

Eesti on suviti nii ilus, et soovitan igaühel võimalikult palju ringi reisida.

Neeme Raud: Suvi tuleb suuresti eestimaine

Sel esmaspäeval Pärnust startinud “SUVEkulTUUR”, mida juulis iga nädal kolmel päeval juhin, viib üsna mitmesse põnevasse kohta. Paljud neist on mereäärsed või -tagused. Näiteks Saaremaa ooperipäevadele, kus olen ammu tahtnud osaleda. Mitu tuttavat, kes seal varem käinud, nimetavad seda nädalat oma suve kõrghetkeks. Kuressaares pidi sel ajal olema väga eriline atmosfäär, mida tahan ka ise tunda.

Lisaks satun Muhusse “Juu jääbile”, kus olen ka varem käinud ja mis kulgeb sellises saarele ainuomases rütmis. Lisaks heale muusikale näeb seal alati palju tuttavaid.

Muhus tahame sisse põigata ka Koguva sadamasse, et uurida, kuidas Eesti uue turismistrateegia alusel väikesadamaid toetatakse ja kuidas sinna seilajad saavad selles nimekas külas ka saare kultuuri näha.

Mere ääres oleme veel: Eesti vanimal, Muhu väina purjeregatil.

Nii et sõitmist tuleb juulis palju, ja õhtuti, kui päike loojub, saame kõigile otse-eetris muljeid rääkida.

Enne puhkust augustis tuleb valmis teha veel üks saade. Nimelt tegin hiljutise Strasbourgis käigu ajal intervjuu europarlamendi presidendi, saksa poliitiku Martin Schulziga. Väga meeleolukas jutt tuli – Euroopas tiibu lehvitavast pettumusest seoses ühise Euroopa eksperimendiga ning tulevikust, kuhu Euroopa praegu küll ühte jalga nähtavalt longates astub.

Saate tööpealkiri on “Murtud lubadused”. Schulz räägib, et eriti on poliitiline eliit petnud noorte eurooplaste ootusi ja lootusi: koolide läbimise järel töökohti ei ole, töötus noorte seas on erakordselt kõrge. Kuidas usaldust taastama hakata? Loodan, et tuleb huvitav dokumentaalprogramm, mis peaks eetrisse jõudma augusti viimastel päevadel.

Aga siis plaanin paar nädalat vaiksemat aega, et kusagile Eesti looduse keskele lihtsalt ära kaduda ja enne uut hooaega patareid korralikult täis saada.