Tantsupidude ajalugu sai esmakordselt kaante vahele
Raamatu ühe autori Kadri Valneri sõnul on tegemist ajaloolise hetkega, kuna 2003. aastal kinnitati laulu- ja tantsupeod UNESCO maailmapärandi nimekirja. Samal aastal valmis laulupidude ajaloost raamat. Nüüd jõudsid ka tantsupeod kaante vahele.
Raamatut "75 aastat Eesti tantsupidusid" on koostatud kolm aastat. Valneri sõnul oli algselt plaanis teha albumilaadne teos, kuid nüüdseks on sellest saanud omaette käsiraamat tantsujuhile. Seal on kirjas kõik tantsude nimed, mis tantsupidudel tantsitud, peojuhid üles loetud. Samuti on kirjas ka tantsupidude vahelisel ajal toimunud suuremad rahvatantsu üritused.
"Huvitav oli vaadata, kuidas varem tehti plaane sirkli ja joonlauaga," rääkis Valner. "Hiljem aga kasutati juba millimeeterpaberit, et plaan võimalikult täpne saaks." Lisaks on raamatus ohtralt fotosid ja ajaleheväljalõikeid.
Ühe huvitava seigana toob Valner välja rahvariiete puudumise mure esimesel peol uue võimu all 1947. aastal. Üks legendidest räägib peo üldjuhi Ullo Toomi kahepäevasest hobureisist Tallinnast Keila villaveskisse. Pidulistele oli ENSV Ministrite Nõukogu andnud loa osta seeliku- ja pluusiriiet. Toomil õnnestus hankida kaks tonni villa 200 tantsupaari jaoks, aga villast tuli enne kuduma hakkamist lõng saada. Nii otsiski Toomi üles ühe endise voorimehe, sai temalt laenuks vana ja viletsa hobuse koos vankriga ning sõitis ise villakoormaga Keilasse. Pärast tõsist öist tööd villaveskis sõitis tantsujuht lõngakoormaga tagasi Tallinna.
Raamat annab täpse ülevaate tantsupidude arengust alates I Eesti mängudest 1934. aastal kuni XVII üldtantsupeoni 2004.
Raamatu koostajateks ja autoriteks on Anneli Ammas ja Kadri Valner (tekstide autorid), Kadri Tiis, Ülle Feršel, Lille-Astra Arraste, Ilma Adamson ja Juris Žigurs, kes kõik on kas tantsijate või juhtidena ka ise pidudega seotud. Raamatu kunstnik on Päivi Palts.
Teose annab välja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, kirjastab Varrak. Raamatuid trükiti 3000 eksemplari.
