TARKUSEPUU: Raamat inglitest, kes aitavad, lohutavad ja on lihtsalt seltsilised
Vaeses perekonnas kasvanud Byrne’i peadpööritav edulugu kirjanikuna oli kõike muud kui prognoositav. Raskekujulisest düsleksikust Byrne ei suuda hästi lugeda ega kirjutada, mistõttu kasutab ta raamatute kirjutamisel hääletuvastusprogrammi. Ehkki tema enda sõnul ennustasid inglid talle edu kirjanikuna juba lapsepõlves, pidas Byrne seda võimatuks.
Oma esikteoses “Inglid sinu juustes” räägib Byrne teda saatvatest inglitest ja vaimolenditest. Sageli “oma maailmas” viibinud tüdrukut kiputi lapsepõlves narrima ning peeti imelikuks. Byrne’i on tabanud ka mitmed eluraskused ja traagilised sündmused nagu näiteks abikaasa surm. Nelja last üksi kasvatanud naine sai enda sõnul siiski alati inglitelt tuge.
Inglite viiskümmend varjundit
Autori rikkas spirituaalses maailmas arenev elulugu on lihtsalt jälgitav. Inglite pidev kohalolu Byrne’i elus ühendabki autobiograafilise minajutustuse maagilise realismiga. Oma lihtsuse ning suure populaarsuse tõttu nimetas Briti päevaleht The Guardian Byrne’i raamatut inglikirjanduse kultusteoseks “Viiskümmend halli varjundit”.
“Inglid sinu juustes” on tõlgitud 30 keelde ning avaldatud 50 riigis, raamat on paljudes maades tõusnud enimmüüdud teoste edetabelitesse. Selline lugejahuvi kõneleb inglite hämmastavast populaarsusest. Inglite ilmumine inimeste maailmapilti iseloomustab tänapäevase religioosse-vaimse maastiku muutumist nii kogu maailmas kui ka Eestis.
Ameerikas 1990. aastatel alanud inglite taastulek jõudis Eestisse mõnevõrra hiljem. Veel 2004. aastal kirjutas professor Anne Kull, et “üldjuhul meie maailmapildis inglitele kohta pole. Kui üldse, siis kuuluvad inglid punnpõsksete tiibadega lapsukestena jõuludekoratsioonide hulka”. Eesti religioonileiges kontekstis võiski tunduda, et inglid on muutunud tühjadeks sümboliteks postkaartidel või pildiraamatutes.
Inglid kolisid Maa peale
2011. aastal Saar Polli poolt tehtud uuringus osutusid inglid eestlaste seas aga üllatavalt populaarseks. Väitega, et “on olemas inglid, kes aitavad ja kaitsevad meid” oli täiesti või pigem nõus 48,2 protsenti vastanutest.
Võrdluseks: samas küsitluses väitis end isikulise jumala olemasolu uskuvat ligi 20 protsenti vähem inimesi ning paradiisi (taeva) olemasolu suisa kaks korda vähem inimesi – kõigest 24,4 protsenti. Seega ei nähta ingleid tihti enam jumala abilistena. Inglid on kolinud taevast alla Maa peale, inimeste juurde.
Inglite suur populaarsus ei ole iseloomulik ainult Eestile. Koguni 78 protsenti ameeriklastest arvab, et inglid mõjutavad inimeste elusid. Brittidest usub inglitesse 41 protsenti, mis on kõrgem tulemus kui aastal 1939, mil selleteemaliste regulaarsete küsitlustega alustati.
Eesti kultuuriruumis on inglid traditsiooniliselt hõivanud siiski vähem olulise koha kui läänes. Luteri kiriku jaoks ei ole inglite roll olnud märkimisväärne ning samuti kohtab ingleid suhteliselt vähe siinses rahvausundis.
2000. aastate teisest poolest on näha inglite suuremat esindatust ka meedias: mitmed vaimsusest huvitunud näitlejad-lauljad (nt Kleer Meibaum-Vihmar) on ajakirjanduses rääkinud inglite olulisusest; ilmunud on paljud populaarsed ingliteemalised raamatud, millest Byrne’i seeria on ilmselt kõige märkimisväärsem.
Inglid suudavad edukalt ühendada kristluse, uue vaimsuse ja popkultuuri. Põhiliseks inglite populariseerijaks on siiski saanud uue vaimsuse õpetused. Inglid ilmuvad nii raamatutes, ennustuskaartidel, internetis kui talismanidest kujukestena. Uuringud viitavad, et inglihuvilised on eelkõige just naised.
Inglite taaselustumine uue vaimsuse keskkonnas illustreerib ka religioossuse üldisemat muutumist. Uue vaimsuse pakutav sobitub tänapäeva inimeste maailmapilti paremini kui näiteks rangelt piiblist lähtuvad käsitlused.
Maailma keskmesse on nihkunud inimene, ning õpetused, mis sellega ei arvesta, heidetakse lihtsalt kõrvale. Et paradiisi on meeldivam uskuda kui põrgusse, peegeldavadki küsitlused inimeste suuremat usku pigem paradiisi kui põrgusse.
Ingel Gaabriel kui mootorrattur
Selliseid tendentse arvestades pole üllatav, et ka inglite tähendus on oluliselt muutunud. Inimestele pigem hirmutavatest jumala käskjalgadest ja kõigevägevama tahte elluviijatest on saanud inimeste abilised, üdini heatahtlikud olendid, kes Lorna Byrne’i ja teiste sarnaste autorite kohaselt on alati valmis pakkuma meile kaitset, seltsi ja lohutust.
Inglid on Byrne’i sõnul alati meie ümber ning neil võib olla ka inimestega sarnaseid jooni. Byrne on intervjuus kirjeldanud näiteks ingel Gaabrieli, kes kannab mootorratturi riietust.
Nagu uuele vaimsusele iseloomulik, leiab ka Byrne, et head ja vajalikku “on vaja osata vaid küsida”. Mitme riigi uuringud ongi näidanud, et inglite poole pöördutakse nii väga tõsiste muredega kui ka igapäevaste väikeste väljakutsetega nagu tipptunnil parkimiskoha leidmine.
Heasoovlike ja “kõrgvibratsiooniliste” inglite kohalolusse uskumine aitab tunda, et maailm on vaatamata raskustele siiski tore ja sõbralik paik. Byrne’i elulugu kinnitab seda.
