Veelgi rohkem muret on aga meile põhjustanud ilmselt olukorrad, kus n-ö hingelisse suluseisu on jäädud kauemaks ajaks, lausa pikkadeks kuudeks või aastateks. Kus pikaaegsete painete ja eluhädadega kimpus olles pole olnud alati abistavat päästerõngast ega lahendust, mis leevendust pakuks ja rahu tooks.

Kuid mitte ainult äärmuslikud olukorrad ja hetkelised ehmatused pole probleemid, millega inimesed maadlevad. Me muretseme alatasa: asjade pärast, mis on möödas, asjade pärast, mis võivad juhtuda – selle asemel et olla siin ja praegu. Kannatamatus ei lase meid ajas rahus elada ja toimida, liiati veel leida aega raamatust lugemiseks, kuidas end rahulikuks muuta, ja kiiresti! Seda aga pakub Paul Wilsoni raamat, mis jagab üle saja mõjusa tehnika meele ja keha lõdvestamiseks.

Kindlasti on paljudele tuttav ütlemine, mida kasutatakse hea soovitusena ehmatuse või ebameeldiva ootamatuse korral – tõmba kolm korda sügavalt hinge. Juba meie vanaemad ja emad teadsid seda, nii on seda minugi kõrvad kuulnud. Ka hiljem sügavat sisse- ja väljahingamist eri olukordade puhul kasutanuna tean selle abistavat jõudu.

Ise saab palju muuta

Ent lahendus, mida otsivad murelikud inimesed meie stressirikkas igapäevaelus, ei ole midagi ülitäiuslikku ja seniteadmatut. Tegelikult läheb vaja hoopis kergemaid ja käepärasemaid võtteid, mille peale ei pruugi ise tullagi. Esialgu raamatut sirvides leian kümneid harjutusi ja tehnikaid, mis lubavad aidata keerulistes olukordades. Avatud meelega edasi lugedes selgub, et see on ka asjalik, müstikast vaba meditatsiooniõpetus tavalisele inimesele, kes tahab õppida lõdvestumist.

Kas tõesti võib leida rahu mitte ainult hetkeks, vaid ka edaspidiseks? Leida kergendust pingest, ärevusest ja väsimusest, olla emotsionaalselt tugevam ja positiivsem? Kas sel moel võib rahu- ja rahulolutundes muretult kulgedagi?

Siin pole tegu soolapuhumisega. Vastused saabuvad psühholoogide ja stressinõustajate poolt rakendatu kirjeldamisega, millest nii mõnigi kuulub loodusravivõtete hulka. Oma teadlikkust suurendades ja eelkõige kehahoidu muutes saame palju ise muuta. Selg sirgeks, pea püsti, naeratus suule! Need hüüdlaused peaksid meile meenuma igal hommikul uut päeva alustades. Tasub meenutada õnnelikke ja rahulikke aegu, kus tundsime end hästi. Ega norgus pea, kühmus õlad ega kortsus laup luba vastu võtta uusi harjumusi.

Tänapäeval, kus veedame palju aega siseruumides töötades ja linnamüra on saatev foon, tuleks end kindlasti tihti sirutada looduse ja värske õhu suunas. Visata murede seljakott õlgadelt ning astuda vastu meeliavardavale vaikusele ja rännakule metsas või mere ääres. Joobuda avarusest, värskest õhust ja puhtast veest, taimeteest... Need on esimesed käepärased asjad, mida igaüks teha saab.

Jälle jõudsime õhu ja hingamiseni! Miks see on nii tähtis, kirjutab raamatu autor: “Sügav hingamine vabastab kehas endorfiinid, rahustavad hormoonid. Hingamine soodustab rahunemist. Hoidke hinge kinni ühe sekundi jooksul. “Saatke” hapnik jäsemetesse – kätesse, jalgadesse – ja pähe. Hingake aeglaselt ja häälekalt suu kaudu välja.”

Iga tegevust võib võtta meditatsioonina

Olen viimasel ajal palju kohanud inimesi, kes vaimustunult kirjeldavad hoopis tantsimist kui suurepärast lõõgastumisvahendit ja rõõmu allikat. Kirjeldavad, kuidas nad kodus olles lausa üksi muusika saatel end rõõmsaks liigutavad. Sarnaselt on liikumise olulisusest kirjutanud kõik väljaanded – terviseajakirjadest kuni raamatuteni. Kindlasti ei ole liikumine oluline üksnes füüsilise treeningu mõttes, vaid rahu- ja heaolutunde pärast, mida see tekitab. “Ma tunnen elust rõõmu” – see võiks olla igapäevane manifest, mida soovitatavalt mitmeid kordi korrata, isegi välja öelda.

Huvitavana tundus mulle soovitus panna oma mure mõttes väiksesse puust raami. Geniaalne idee, sest elu pilt on palju ilusam ja värvilisem, liiatigi kui ta omandab tähtsama pinna ja suuremad mõõtmed kui väike murepilt.

Meid ei tohiks liigselt puudutada kõik negatiivne. Võime selle üsna lihtsalt minema pühkida ja lasta puudutada end helgemal poolel ise teisi puudutades, lähedasi kallistades, mis on rahunemise ja lõdvestumise suurim saladus. Mäletate lapsepõlves, kui hästi see mõjus? Lugedes lasen mõtte korraks uitama, et hästi mõjuks ka massaaž, mida saab edukalt ka ise endale teha – masseerides nägu, kõrvu, jalataldu...

Tundub, et alati ei peagi minema psühholoogi või arsti juurde, palju saab tõepoolest ka ise teha. Alati saab mängima panna mõnusa muusika, tekitada meeldivat meeleolu toidu ja sõpradega. Õnnelikud on kindlasti need, kes saavad tegelda taimteraapiaga oma aias, kasvatada ja paitada oma koduloomakesi. Usun, et iga tegevust elus võib võtta kui meditatsiooni, sest siis ollakse käesolevas hetkes. Miski ei juhi sellest eemale, ei hädad möödunu pärast ega mured tuleviku pärast.

On teada, et muretsemine nõrgendab tervist ja lühendab eluiga, ning minu jaoks on see mõttekoht. Lehekülg lehekülje järel toonitatakse raamatus, kui kerge on rahu ja enesekontrolli säilitades elada. Sa kas muudad end füüsiliselt või muudad oma suhtumist – ideaalne on aga mõlemad kombineerida!

Mida uut ja tarka ammutada raamatust, mis õpetab, kuidas kiirelt rahuneda? Kas see teeb meist rahu kiirgavad olendid? Eks lahendused ja selle kiirus sõltub igaühe taipamise võimest ja tegutsemisest, aga kindlasti on olemas teadmistepagas, kuidas pingeid välja juurida. Enesetunde parandamiseks on tubli varu rahustavaid tehnikaid, mida igal ajal kasutada, toimugu ümber mis tahes.