Tallinn oli palju lähemal
Pärast keskkooli lõppu 1958. aastal ei suutnud Margit Ojasoon kuidagi otsustada, kas minna Moskvasse stsenaristikat õppima või mitte. Kindlasti takistas teadmine, et Moskva on väga kaugel ja ebakindlust süvendas ka kahtlus, et mida see 18aastane plika ikka nii väga kirjutada oskab. Pähe tuli hoopis mõte minna Tallinnfilmi tööd küsima. “Panin endale ilusti lõpusõrmuse sõrme ja märgi rinda. Valvelauas oli parajasti Leida Laiuse ema. Tema kutsus alla ühe noormehe, kellele kandsin siis oma soovi ette,” meenutab Margit Ojasoon. “Tema vaatas mu sõrmust ja küsis, et kas minagi olen tõesti 20. keskkoolist tulnud. Ning käskis mul teine päev tagasi tulla, et tutvustada mind Leida Laiusele.”