• Tõnisepäev 17. jaanuaril on nii pühak Antoniuse kui ka Eesti viljakushaldja Tõnni mälestuspäev.

  • Egiptlane Antonius (u 250 — u 356), üks ristiusu erakmunkluse rajajaid, elas aastakümneid erakuna kõrbes ja sai jagu kiusatustest, kui Saatan meelitas teda lihalike naudingutega. Tema kiusatused on inspireerinud paljusid kuulsaid maalikunstnikke, sh Martin Schongauer, Hieronymus Bosch, Max Ernst, ja Salvador Dalí.

Pühaku järgi on saanud nime Tallinna Tõnismägi, kus XV sajandil asus Antoniuse kabel.

  • Tõnn määras karjaõnne. Teda esindas haraline riietatud puutükk, mida hoiti tõnnivakas. Seda laastudest, vitstest vms tehtud karpi peeti võõraste silmade eest varjul lakas. Sinna viidi andeid uudseviljast ja muust värskest.

  • Nimi Antonius on pärit kreeka, ladina või etruski keelest. Tähendus on ebaselge — “kiiduväärne, äraostmatu”, “lõbus, rõõmus”, “eestseisja”…

Antoniusest on pärit hispaania ja itaalia Antonio, hollandi Antoon, inglise Anthony ja Tony, karjala Ontto, läti Antons ja Tenis, prantsuse Antoine, soome Anttoni ja Toni.

  • 7. I 2011 elas Eestis:

Tõnu 3492; Anton 2307; Tõnis 2018; Anti 884; Ando 393; Antti 244; Hando 130; Tenno 85; Tony 85; Anto 68; Tõnn 47; Toni 40; Tõnno 29; Anthony 21; Antoni 19; Tõno 8; Antons 7; Antu 5.

Tõnno Lepmetsa kuulus haakvise.

  • Johannes Saar Tõnis Vindist (1942): “Skandinaavia ruunimärgid, soome-ugri etnograafilised vöökirjad, jitsing ja teised orientaalsed märgisüsteemid, saagad, leetopissid ja eeposed, Tiibeti surnute raamat ja inkade sõlmkiri kipu räägivad talle selget keelt kõikide inimeste ühise müütilise algkultuuri kunagisest hiilgusest. Paraku on ta enamasti ainus, kes asjade vahel seoseid näeb, sest tema eruditsioon neis valdkondades on ainulaadne.”

  • Tõnu Lepik (1946) hüppas 2. X 1966 Armeenias kaugust 8.03 — esimese eestlasena üle 8 m.

  • Peeter Simm Tõnu Kargist (1947): “Kuidas oli võimalik, et venelase lavastatud Ameerika näitemängu kangelasest sai eestlaste jaoks taassünni ja iseseisvuse märk? Vastus: ainult tänu tema “Lendas üle käopesa” McMurphyle. Täpselt mäletan, pärast etendust seisti viisteist minutit jutti, taoti pisarsilmi käsi kokku…”

  • Ainus lugu, mis 19. VIII 2008 Tallinna lauluväljakul peetud laulupeol “Märkamisaeg” kordamisele tuli, oli Tõnis Mägi (1948) loodud ja esitatud “Koit”.

  • Tõnu Õnnepalu (1962):

Inimeste üksindus on see,

kui teise mobiil heliseb, ja ma tean,

et see pole minu helin,

aga ikka koban taskut,

et kas telefon on seal,

sest Sina võid ju helistada,

mis siis, et Sul pole isegi mu numbrit.