Nii auväärse sünnipäeva eel on päris paslik alustada igaviku teemal – te olla kunagi iseennast ja oma publikut lohutanud, et teid mäletatakse seni, kuni läheb katki viimane onu Remuse plaat.

Noh, võib-olla see ütlus pole enam päris täpne, need CD-plaadid ei lähe nii kergesti katki.

Ega mul palju aega just pole, homme on “Õnne 13” võte ja ma ei ole teksti veel pähe saanud.

Mina jõudsin jälle praeguseks läbi vaadata enamiku tekstidest, kus Tõnu Aavast juttu. Teie enda kirjutatud elulooraamatust selgub kurb tõsiasi, et lavakunstikateedri 1. lennu poistest olete Aarne Ükskülaga vaid kahekesi veel alles. Teatri hingekirjas ja palgalehel on sellest lennust ainult üks mees – Tõnu Aav.

Avalehele
21 Kommentaari
Loe veel: