Musta Kasti rahvas kutsub lavastust “Evolutsiooni revolutsioon” vaatama loosungiga “Tule, kibestu koos meiega!”.

Ma ei kibestunud. Äkki sellepärast, et lugesin kutsungit kibestuda alles siis, kui olin vabana sündinud laste tormilist eneseanalüüsi nendega elus sündivast juba näinud. Pigem oli see mõte, et kui suudetakse ümbritsevat sellise eneseirooniaga peegeldada, on veel lootust.

Kõige vägevam tähelepanek ajast on muidugi pealkirjas välja öeldud – isegi evolutsioon, mis teatavasti peaks olema aeglane protsess, mida me oma igapäevast leiba teenides ei märkagi, on muutunud revolutsiooniliseks.


Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: