„Ööd kui päevad üks ja seesama. Muudkui kääksutab seda pilli!“ Niimoodi ütleb „Ukuaru“ filmi alguses pahuralt Minna ema rollis Velda Otsus ja topib pimedas köögis hagu pliidi alla. Taustal kõlab „Ukuaru valss“.

„Ööd kui päevad üks ja seesama. Muudkui kääksutab seda pilli!“ Niimoodi ütleb „Ukuaru“ filmi alguses pahuralt Minna ema rollis Velda Otsus ja topib pimedas köögis hagu pliidi alla. Taustal kõlab „Ukuaru valss“.

On väheteada fakt, et „Ukuaru valsi“ sünnist praeguseni on selle 47aastase pala elukäiku ja tuntust mõjutanud mõned näiliselt täiesti juhuslikud sündmused. Kui ahel oleks kuskil katkenud, ei pruugiks palal sellist tuntust üldse ollagi. Maaleht suhtles minevikus toimunu selgitamiseks ligi poolesaja inimesega ning tulemuseks sai ootamatuid pöördeid sisaldav lugu, mille lõpplahendus toob meid möödunud 2020. aasta suvesse.

Ent algusest.

Eesti Teatri ja Muusikamuuseumis on tallel Leida Laiuse 1973. aastal valminud „Ukuaru“ filmimuusika partituur, mille kirjutas Arvo Pärt. „Ukuaru valsi“ kohta pole seal kriipsugi — kirjas on viis rida noote ning märge „Akordeonile“.

Muusik Henn Rebane mäletab, et talle räägiti, et valss sündis omaaegses Tallinnfilmi Harju tänava helistuudios.

„Leida Laius ütles, et Arvoke, kirjuta mulle nüüd üks lõõtsalugu! Pärt pani selle paberile sealsamas stuudios klaverinurgal,“ räägib Rebane.

Filmis esitab Lembit Ulfsaki tegelane Aksel pala lõõtsaga ning sisse mängis selle Henn Rebase sõnul omaaegne akordionivirtuoos Venda Tammann. See on tagantjärele tekitanud palju küsimusi, sest Tammanni nime filmitiitrites pole ning praegu ei ole ka kedagi, kellelt küsida.

Avalehele
42 Kommentaari
Loe veel: