Aun Foto: Anni Õnneleid

Ühel meie küla mehel käis tihtipeale külas pikk turjakas sõber, keda kutsuti üle küla poisiks. Kord, olles kõvasti auru all, eksis üle küla poiss teelt ja kukkus sõnnikuhoidlasse. Võttis pisut aega, kuni ta sealt välja sai.

Veidi puhanud, hakkas tal külm ja siis tuli mõte minna sõbra juurde sooja. Kolistamise peale ukse avanud sõbra, kes oli temast tüki maad lühem ja kõhnem, lükkas üle küla poiss kõrvale nagu väikese pambu. Tuppa jõudes suundus ta täies mundris otseteed sõbra voodisse.

Hommikul, kui üle küla poisile jõudis kohale olukorra ilu ja aroom, nõudis ta oma lühikese sõbra riideid endale selga.