Režissöörid Janno Põldma ja Heiki Ernits saadavad Lotte oma vastses filmis pikale ja põnevale seiklusretkele ning viivad ta kokku paljude uute sõpradega. Foto: Sven Arbet

“10. jaanuar 2007. Andrusel tuli idee, et on koristamispäev. Lotte leiab Klausi kohvrit puhastades mingi tüki.”

Sellest esimesest sissekandest sai alguse aastatepikkune keeruline, aga samas ütlemata põnev ja lustakas töö, mis päädis järjekordse animafilmiga “Lotte ja kuukivi saladus”.

Selles käivitavad sündmustiku kaks salapärast tundmatut, kes öö varjus Leiutajatekülla hiilivad ning vana rännukoer Klausi kohvri läbi otsivad.

Lotte ja Klaus selgitavad välja, et kutsumata külalised otsisid taga kolme müstilist kuukivi, mis Klaus oma viimasel mägimatkal oli leidnud.

Buhh-buhh-asjadest prii

Nagu Lotte puhul ikka, on filmi loojateks Janno Põldma ja Heiki Ernits, stsenaariumi kirjutamisel lõi kaasa ka klades koristamispäeva idee autorina mainitud Andrus Kivirähk.

Kuukivide teema sündis kolmikul samm-sammult, ühiste arutluste ja üha uute sissekannete käigus.

“Alguses mõtlesime, et tegelased hakkavad uurima mingit imelikku masinat,” tuletab Heiki Ernits kladet lehitsedes meelde.

“Pakkusime igasuguseid variante, mis masin see võiks olla,” meenutab kunstnik Heiki Ernits. “Siis oli idee, et tegelased leiavad hoopis ühe seemne, millest kasvava taime abil nad kuu peale pääsevad, aga see mõte liikus hiljem hoopis filmi lõppu.”

Et enamik fantaasiaid linaloo lõppvarianti ei jõua, on Janno Põldma sõnul asjade loomulik käik.

Lähtutakse ikkagi sellest, et tulemuseks oleks loogiline tervik, mitte kogum omavahel klappimatuid killukesi.

Uue filmi peamine sõnum ehib suurte trükitähtedega kirjapandult ka Ernitsa ja Põldma töötoa seina. “Headus teeb elu huvitavaks,” kõlab see.

“Seekordne film on omamoodi roadmovie, kus kulgetakse punktist A punkti B, kohtutakse paljude tegelastega ning kõik uued ja huvitavad suhted on kantud headusest,” seletab Janno Põldma sõnumit lahti. “Keegi ei kiusa kedagi ega tee kellelegi haiget, probleemid lahendatakse hoopis teistmoodi.”

Vägivalda ega kurjust Lotte maailmas mõistagi ei leidu, aga see ei teinud filmimeistrite tööd kergemaks, vaid hoopis vastupidi.

“Vägivallafilmi tegemine on kümneid kordi lihtsam,” kinnitab Põldma. “Seal on skeem lihtne: halb kolgib head, hea kolgib vastu ja muutub karmimaks, trambib halva mutta ja hea võidab.”

Film ei kubise ka naerukohtadest ega “ameerikalikest buhh-buhh-asjadest”, nagu Janno Põldma Hollywoodile omaseid tempopöördeid nimetab.

On hoopis rahulikult kulgev lugu kindlas ja turvalises atmosfääris, mis peaks väikesele vaatajale tekitama soovi ka ise just samasugusesse kohta minna.

“Tahame, et lapsed tuleksid kinosaalist välja mitte higist leemendavate, vaid õnnelike ja rahulikena,” selgitab Heiki Ernits.

Seriaal ja muusikal

Punase pihikseelikuga koeratüdruku senisest pöörasest edust hoolimata tõdevad linateose autorid, et seekordne lugu kuukivi saladusest jääb neil Lotte-filmidest viimaseks.

“Järgmist pikka filmi me küll ei tee,” kinnitab Ernits. “Mängufilmi auditoorium jääb liiga kitsaks, mõttekam on teha raamatuid või teleseriaali – siis näeks seda terve maailm ja saaks tegelaste karaktereid rohkem lahti mängida.”

Aga enne, kui teleseriaal Heiki Ernitsa paksus klades oma esimese sissekandeni jõuab, saavad lapsed osa kevadel Vanemuises esietenduvast muusikalist “Kosmonaut Lotte”. Vastsest kuukivi-seikluste filmist rääkimata.


Koeratüdruk Lotte on lahe

Markos Tarto, 10aastane

Minu jaoks on Lotte vahva ja lõbus tegelane.

Mulle on tema lugudest meelde jäänud seik, kus Lottel sai liivakella vesi otsa ja nad läksid kõrbesse seda otsima, aga vastu said sealt hoopis liivakella, mis kasutab ainult liiva.

Veel meeldis mulle see osa, kus Lotte läks Pipot Lõunamaale ära viima.

Uut filmi lähen võib-olla ka vaatama, sest Lotte tundub väiksematele sobiv olevat. Aga uusi osi tuleks temast kindlasti juurde teha.

Helena Lepp, 5aastane

Lotte on koeratüdruk. Tal on punane kleit ja ta näeb päris hästi välja. Lottele meeldib pannkooke süüa.

Tema sõber on leiutaja Oskar ja Bruno ka, Bruno on kassipoiss. Mulle Lotte meeldib sellepärast, et ta on täitsa rõõmus.

Ma olen Lotte filmi vaadanud väga palju. Ma arvan, et iga nädal kodus vaatan. See multifilm algab niimoodi, et Lotte alguses veel magab ja siis tuleb putukas. Putukas vaatab, mis Lotte teeb, ja tahab tuppa minna, aga aken on kinni ja siis ta lendab ära. Lotte ärkab üles ja haigutab ja läheb ema juurde, tahab pannkooki.

Minu öösärgi peal on ka Lotte ja tassi peal, kust ma piima joon. Voodis on ka väga suur Lotte, selle tõi mulle jõuluvana.

Kertu Kelk, 7aastane

Lotte meeldib mulle sellepärast, et ta oskab vahvaid trikke teha. Kass Bruno meeldib ka, sest ta mängib Lottega kõige rohkem.

Mul on kodus kaks Lotte multikat, mida aeg-ajalt vaatan. Olen teatris näinud ka kahte Lotte-etendust ja laulu-Lottet kuulanud. Ühte etendust käisime lasteaiast tüdrukutega vaatamas, poistest tuli ainult üks teatrisse.

Lasteaias oleme Lottet ka joonistanud. Mul on Lotte tass ja võtmehoidja ning palju Lotte multika kaisukaid ka – Lotte, kass Bruno ja jänes Albert. Magama minnes võtan nad kõik kaissu.

Esimesi Lotte filme vaatasin kodus telekast, aga uut filmi tahaks küll kinno vaatama minna.