Valdur Mikita ja Kääpa jõgi. Anni Õnneleid
Eesti maastikus, nagu ka eestlase mõtlemises, kipub kõik hägustuma, meil puuduvad selged piirid. Selguse poole püüdlemine ajab eestlase teinekord hoopis suuremasse konflikti. Pigem ta igatseb sellist maailma, kus polegi selgeid vastuseid, kus kõik on suhteline ja kus valitseb maagia ning salapära. Sellises maailmas liikumiseks on mõnikord ähmane kõhutunne palju etem kui selge loogika.
Avalehele
23 Kommentaari