Porsiku Kustase lipukindad, tema enda kootud aastal 1938.

Tänapäeval ei ole muuseum pelgalt koht, kuhu on kogutud ohtralt vanu esemeid, millel oma number ja lugu. Üha enam muudetakse neid innovaatiliseks ning tegu on elamuskeskustega.

Aga vahel on tunne, et tahaks mõnda eset lähemalt silmitseda, võtta oma sõrmede vahele, et tunnetada materjali ning tehnikat. Jätaks kõrvale kõik need moodsad puutetundlikud ekraanid ja värvikirevad pildid. Kes käsitööga kokku puutunud, teab, et see tunne on aluseks paljudele uutele ideedele ning töödele, millest ühel hetkel, mitmekümne või saja aasta pärast võivad omakorda saada muuseumis säilitamist väärivad esemed.

Avalehele
1 Kommentaari