“Ta ei visanud kunagi midagi ära, pani kõrvale või sokutas teistele,” täpsustab luuletaja Indrek Hirv. Tema teab seda õige hästi, sest on Vello Saloga tema töötoas veetnud mitusada tööpäeva arvutiekraani taga istudes või üle laua maailma asjade üle arutades.

“Vello kurtis alati, et ta ei jõua oma toas korda hoida,” märgib Hirv. “Eks raamatuid oli väikese toa jaoks tõesti liiga palju, aga ometi teadis ta täpselt, kust midagi välja tõmmata.”

Riiulid olid Hirve sõnutsi väga praktilised, kuigi esimest tuli tagumisele ligi pääsemiseks eest ära nihutada. Kahetoaline korter oli spartalikult lihtne, esimene tuba töö ja teine, kitsa ja kõva voodiga, magamiseks.

“Auväärsemate külaliste jaoks oli korralik korvtool, mis vahel kiiruga raamatutest tühjaks tehti. Minu jaoks oli taburet. Konjakiklaase oli kaks,” kirjeldab Hirv.

Avalehele
4 Kommentaari
Loe veel: