Väiksed hülgepojad on kaetud hallikasvalge lanuugoga ehk „titekarvaga“ Hülgemamma ise kaalub umbes kakssada kilo või veidi rohkem. Naabritele annab vanaloom viisakalt teada, et “see juhtus” ning oleks kena, kui uudishimutsejaid vähem oleks — näeme ju päramisi ehk pärast poegimist väljunud emakooki, lootekesta ning nabavääti.

Hülgemamma imetab poega kuni kolm nädalat ja kirjanduse andmetel kuni kümme korda ööpäevas.

Hülgepiima rasvasisaldus on kuni 50%! Selle ajaga võtavad hülgepojad kaalus juurde kolm-, nelikümmend kilo (see oleneb mitmetest asjaoludest, isegi hülgekoloonia arvukusest).

Video on järelvaadatav SIIT.

Mereimetajate ekspert Mart Jüssi ütles ajalehele Meie Maa, et ega hülgepoja sünnis midagi ülearu harukordset ole, lihtsalt seekord juhtus nii, et hallhülge poegimine leidis aset täpselt seirekaamera juures. Tema sõnul peaks poegimiste tipphetk jõudma kätte paari nädala pärast.

“Ega nemad ei tea, kus see kaamera on. Nemad sünnitavad seal, kus poeg sünnib. Minu jaoks ei ole selles midagi erakordset, sest ma olen näinud, kuidas hülgepoeg sünnib,” rääkis Jüssi.

Hülgeid on märganud ka praamisõitjad. Mart Jüssi sõnul ongi hüljestele sobivat jääd praegu valdavalt Pärnu lahes ja Väinameres. Hüljestele sobiv jääväli hakkab tänavu pihta Virtsu-Kuivastu laevateest. Tavaliselt on see keset Riia lahte.

“Kui nad juba trügivad Väinamerre, siis nad sinna praamitee äärde vahel peatuma jäävad ja mõned pojad nad sinna sünnitavad. Kas see just tavaline on, aga seda ikka juhtub sellistel aastatel, mil jääserv on nii maa ja praamiteede lähedal,” rääkis Jüssi.

Tema sõnul on oluline, et laevakaptenid hülgeid märkaksid ja neist otse üle ei sõidaks, vaid teeksid väikese kaare sisse. Kui täiskasvanud loomad lähevad ise eest ära, siis pojad jäävad jää peale.