“Viljaveski” – buldooser, romantik ja filosoof naelutasid vaatajad kümme aastat televiisori ette, kuna rääkisid elust, nagu see oli

5. oktoobril 30 aastat tagasi lükkasid kolm meest käima telesaate, millel oli igal teisipäeval 300 000 vaatajat.

“Kui ei saanud probleemidest otse rääkida, võtsime loomad appi,” meenutab üks saate tegijatest Mati Narusk. See sähvatus käis tal Kuusalu kolhoosis. “Ootasin kedagi seafarmi kontori juures ja vaatasin – üks väike põrsas on lahti saanud ja ruigab ukse ees. Tuli mõte, et miks ei võiks talle sõnu suhu panna!”

Saates on esinenud veel hobune, koer, kass, kukk, vasikas, kalkun, kurg, konn, siil ja lammas.

“Vasikas on rumal, aga armas – tema võib lapselikult imestada võimumeeste lolluste peale ja süüdimatult tõtt öelda,” räägib Narusk. “Rääkijaks valisime Alice Talviku. Panime Alice’i autosse, tekst kätte ja sõitsime Vääna sovhoosi eelmisel päeval sündinud vasika juurde,” meenutab ta ja lisab, et vasikas on tema üks lemmikuid.

Lambalugu jäi “Viljaveskis” viimaseks. “Sellel oinal, kes selles jama süüdi on, oli nüüd mihklipäev ära,” lahkas lammas mingit oma teemat. Saade läks eetrisse Leonid Iljitš Brežnevi matusepäeva paiku. Järgmisel hommikul kutsuti mehed “punasele” vaibale ja nõuti, et kes see oinas oli…