Maitsetaimed võib panna kasvama pottidess Foto: Shutterstock

Maitsetaimede jaoks võib rajada nn vabaõhu kööginurka kõrgpeenra(d) või panna need kasvama pottidesse. Arvestama peab aga sellega, et püsikutest maitsetaimede kasvukohaks on ainult aed, üheaastased suvikud võib pista ka potti ja poti omakorda kuhu iganes. Nad saavad hakkama igal pool, kus pole ülearu pime. Püsikutest maitsetaimede kodumaa on enamasti Eestist tuntavalt lõuna pool, seeprast ei ela nad rõdukastides, pottides ja aiavaasides meie talve üle. Ega miinuskraade armasta ka üheaastased „rohelised“ – neid saab õue istutada või külvata alles pärast püsivate öökülmade möödumist. Kui taimi on plaanis kasvatada potis, tuleb nende seast välja valida võimalikult suur, sest väikeses potis kuivab muld liialt kiiresti läbi.

Maitsetaomed tahavad kasvamiseks kerget kohevat mulda, mis ei oleks liialt niiske. Toitainetevaene pinnas on hea eelnevalt ette valmistada sellesse komposti sisse kaevates. Maitsetaimede turgutamiseks ei kasutata mineraalseid taimeväetisi – need rikuvad maitse ja on tervisele kahjulikud. Kui turgutuseta ei saa, külasta näiteks naabrinaise kanalat ja kasuta vedelväetist peenras pärast saagi korjamist. Potistaimedele on hea seda panna iga nelja nädala tagant.

Petersell armastab poolvarjulist kohta.
Foto: Shutterstock

Maitsetaimede mõnus lõhn meelitab kohale tigusid, levinumad kahjurputukad on lehetäid. Siiski maitsetaimi ei mürgitata, kutsumata külalised pestakse enne tarbimist maha või kui seda enam teha ei anna, kistakse kahjustatud taimed välja ja külvatakse asemele uus. Päris varjus kasvavad hästi salatkress, hapu oblikas ja köömnedki, teised maitsetaimed tahavad ikka päikest või vähemalt poolvarju. Päikeseliste päevade järel on taimede toitaineväärtus suurim. Hea, kui peenar on tuulte eest kaitstud, selle võib ümbritseda näiteks heki, ronitaimede või tillukese aiaga. Et värsket ikka lauale jaguks, külvatakse üheaastaseid maitsetaimi uuesti iga kahe-kolme nädala tagant.

Elu esimene maitsepeenar

Päris kindlasti ei puudu algaja taimekasvataja ja kokkaja peenralt roheline sibul, küüslauk, murulauk, till, petersell, ka pipar, meliss, rukkola piparmünt, üks rabarberipõõsas ei tee ka paha. Tasapisi hakkavad lisanduma erilisemad maitsetaimed, nagu pune, basiilik, tüümian, korainder jt. Alati tasub eelnevalt uurida, kas ehk mõni taim välistab naabrina mõne teise või vastupidi, kasvab ühe või teise läheduses eriti hästi. Nii näiteks on teada, et köömen ja mädarõigas parandavad kartuli maitset, kui need lähedusse või suisa kartulite vahele kasvama panna. Till, apteegitill, köömen ja koriander kasvavad kurkide, porgandite ja sibulate kõrval eriti hästi. Mündid, salvei ja liivatee seevastu peletavad kapsaliblikaid; sibulaliigid ei sobi koos kasvama ubadega, petersell ei armasta lehtsalati lähedust.

Mida kasvatada?

Näiteks basiilikut, Põhjamaade loorberit. Sel on hea maitse, mõnus on temaga vähendada soola kogust toidus. Basiilikut on kerge kasvatada nii potis kui ka peenras. Salveid, mitmeaastast poolpõõsast, mis on nii tugevamaitseline,et teda tuleb toidule lisada sama vähe kui tugevamaitselist pipart. Salvei vähendab toitude rasvamaitset ja sobib seetõttu eriti hästi sealiha juurde.

Või estragon. Tema lõhn on magus ja aromaatne, see meenutab nii lagritsat kui ka aniisi. Ürt on küll mitmeaastane, kuid meie talvekülmad kipuvad selle nurjama. ei talu võib külm talv selle surnuks näpistada. Estragon sobib hästi kastmetesse. Korianderi puhul kasutatakse nii seemneid kui ka rohelisi, peterselli meenutavaid lehti, maitselt on need erinevad. Koriander on karrisegu koostisosa, seemneid kasutatakse köögivilja marineerimisel, kuid ka leibade ja teiste küpsetiste puhul ning hõõgveinile maitsenüansi andmiseks.

Tüümian sobib hästi pastaroogadesse, pitsale, vormitoitudesse, kastmesse, kanale.
Foto: Shutterstock

Tüümian ehk aed-liivatee on mitmeaastane aromaatne igihaljas poolpõõsas, mille lehed on väikesed ning vastakuti kinnituvad, õied aga punakad või valged, kasvumulla suhtes üsna vähenõudlik, kuid armastab väga päikest. Tüümian sobib hästi pastaroogadesse, pitsale, vormitoitudesse, kastmesse, kanale.

Murulauk, see mitmeaastane maitsetaim, kipub kiiresti metsituma, nagu ka tema sugulane mugullauk. Õied on neil ilusad,toiduks kasutatakse lehti. Pealseid lõigatakse korduvalt, sest vananedes muutuvad need puiseks. Mugullauk maitseb nagu küüslauk, kuid ei lõhna nii intensiivselt.

Sidrunmeliss on mitmeaastane ja väga kümaõrn, õue võib teda istutada ettekasvatatuna peale öökülmade möödumist. Sobib samadesse toitudesse, kus kasutatakse sidrunit.

Rosmariin armastab sooja, nii on teda meie aias raske kasvatada. Võib panna kasvatada toataimena potti ning suveks istutada välja päikesepaistelisse ja tuulevaiksesse kohta, sügisel. Rosmariini lõhn meenutab männiokka lõhna, selle maitsetaimeta on lambaliha valmistamine pea et võimatu.

Artikli kirjutamisel on kasutatud Hansaplanti, Hortese ja Juhani Puukooli, Eesti Päevalehes varem ilmunud ning Evely Karvaku blogi materjale.