Foto: Kermo Vahula

Viimati võidutses ta Eesti tähtsaimatel tiitlivõistlustel 2017. aastal. Kokkuvõttes võitis soomlane Jukka Perämäki 1658 punktiga.

23. augustil alustati Salla Kuursaali platsil langetamisega. Perämäki tegi alustuseks kohe tugeva Koort kohe alavõiduga saeketi vahetuses saades 136 punkti. Kombineeritud järkamises kogus värske meister 182, täpsussaagimises 238 ja laasimises 432 punkti. Võistluste kogusummaks andis see 1646 punkti ja Eesti meistritiitli. Üldarvestuses oli kolmas Anto Laas (1637 punkti).

Värske Eesti meister kommenteeris pärast võitu, et emotsioonid on päris laes. “Esimene ala, langetamine, andis mulle hea tulemuse. Teine ala, ketivahetus, tuli ajaga 9.48. See on täiesti maailmaklassist tulemus ja selle pealt oli hea edasi minna. Muid alasid läksin juba rahulikult tegema,” iseloomustas Koort oma võistlust.

Viimase ala kohta kommenteeris Eesti meister, et talle ei meeldi minna rajale esimesena. “Õnneks oli soomlane ees ja ma sain minna oma tulemust tegema. Ausalt öeldes poleks mul selle vastu midagi olnud kui ka keegi teine oleks võitnud,” jäi Koort tagasihoidlikuks.

Raievõistluste sarja xCUT CUP 2019 projektijuhi Mart Kelgu sõnul pole nii palju võistlejaid varem osalenudki – tavaliselt jääb nende arv 35–40 vahele. Raievõistluste xCUT CUP 2019 viimasele etapile, mille raames selgus ka Eesti meister, olid end kirja pannud peaaegu kõik varasemad tiitlivõitjad. Seetõttu oli juba ette oodata tihedat konkurentsi.

Kuna võistlejaid oli palju, võeti mõõtu kahel päeval. Suuremat osa võistlusaladest – neid oli kokku viis – nägi laupäeval Rakveres kogu pere metsapäeval, ent langetusvõistlus peeti reedel Salla kuursaali juures.

“Langetasime mastipuud nagu Kevadkarikalgi, mitte kasvavat puud metsas,” selgitas Kelk. Sel moel on võimalik ka suuremal hulgal pealtvaatajail ala jälgida.

Kuigi võistlusest võttis osa ka lähiriikide ehk Läti, Leedu, Soome ja Valgevene saemehi, peeti alade arvestust üksnes eestlaste kohta ehk Eesti meistriks sai tulla ainult eestlane. Välisriikide võistlejad lisavad mõõduvõtmisele lihtsalt vürtsi ja põnevust.

Nimekad võistlejad

Kelgu sõnul astusid meistritiitli nimel võistlustulle näiteks Jarro Mihkelson, Sulev Tooming, Anto Laas ja Helvis Koort, aga ka maailmameistritiitli omanikud Taavi Ehrpais ja Andres Olesk.

Meestega koos ja võrdsetel alustel võistles kolm õrnema sugupoole esindajat: Reet Kullerkupp, Karina Riive ja Julia Kekiševa.

“Võistlus oli pingeline,” tunnistas Kelk.

Arvestust peeti kahes võistlusklassis, juunioride ja proffide omas.

Luua metsanduskoolist tuli võistlustele võimekaid noori – näiteks Henri Tokman, kes pärjati hiljuti Ungaris noorte meistriks ning Ralf Efelbein, kes on tänavustel varasematel raievõistlustel häid tulemusi teinud.

Eesti meistrivõistlused on sarja xCUT CUP 2019 kolmandad võistlused.

Esimene võistlus Kevadkarikas peeti aprillis Tartus maamessil, kus eestlastest parimana sai teise koha kahekordne Eesti meister Anto Laas.

Juunioride arvestuses oli Kevadkarika parim Peeter Mitt.

Türi lillelaadal toimunud raievõistluste sarja xCUT CUP teise etapi esikümne parim eestlane oli teise kohaga Helvis Koort, parim juunior oli jällegi Peeter Mitt.

Eesti koondis võttis tänavu esimest korda osa ka maikuus Hannoveris toimunud Saksamaa meistrivõistlustest. Mart Kelgu sõnul üldjärjestuses poodiumikohti küll ei tulnud, kuid alade lõikes saavutati häid tulemusi.

“Jarro Mihkelson võitis saeketivahetuse 9,91 sekundiga ning jättis valitseva maailmameistri 9,99 sekundiga teiseks. Juunior Peeter Mitt sai langetamises 654 punktiga teise koha,” toob Kelk esile.

Parimad pürgivad MMile

Raiespordivõistlustel võisteldakse viiel alal: langetamine, saeketi vahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja laasimine.

Võitja selgubki nende viie ala tulemuste järgi.

Kelk märgib, et praegu veel ei selgitata kõigi kolme võistluse põhjal välja hooaja parimat, kuid tuleval aastal on kavas seda tegema hakata.

“Et võistlejail oleks motivatsiooni kõigil kolmel etapil osaleda,” põhjendas ta.

Raiespordi maailmameistrivõistlustele pürgijail läheb tänavuste võistlusetappide põhjal arvesse ühe võistluse parim tulemus, kuid järgmisel aastal võetakse arvesse kõigi kolme võistlusetapi tulemusi.

Maailmameistrivõistlused peetakse järgmisel aastal Serbias.