Eesti metsade kaardid Tiit Blaat

Statistilise metsainventeerimise (SMI) andmetel oli aastal 2017. siinsete metsade tagavara 486 miljonit tihumeetrit, aastaks 2120 võiks see prognoosi kohaselt olla 403 miljonit. Seda juhul, kui majandatavaid metsi raiutakse arvestuslangi järgi, arvestades puistu vanust ja küpsusnäitajaid ning kui range kaitsega metsade pindala püsib saja aasta jooksul praegusega sarnasel tasemel.

Senisest väiksem on arvutuste kohaselt metsade tagavara ka siis, kui järgneva saja aasta jooksul pandaks igal aastal tuhande hektari jagu metsa kasvama maale, mis praegu metsamaa ei ole.

Metsade tagavara, võrreldes praegusega, kasvaks üksnes siis, kui raiumine täielikult lõpetada. Sellisel puhul ulatuks aastaks 2120 metsade tagavara 680 miljoni tihumeetrini. See poleks saja aasta lõikes siiski maksimaalne suurus, sest metsade bioloogilise vanuse tõttu hakkaks tagavara ka ilma raiumata kahanema, sest puud surevad.

Metsade tagavara kasvaks võrreldes praegusega üksnes siis, kui raiumine täielikult lõpetada.
Pärdi arvutuste kohaselt jõuaks raiumata jätmise korral metsade tagavara saja aasta lõikes kõige suurema määrani – 752 tihumeetrini – hoopis 50 aasta pärast, 2070. aastal. Seejärel hakkab tagavara järjest vähenema. Arvutuste tegemiseks kasutas ta SMI 2013–2017 andmeid ning arvutused tehti eraldi tulundus-, kaitse- ja rangelt kaitstavate metsade viisi, arvestades sealjuures, et rangelt kaitstavates metsades ei raiuta üldse ning see üksnes vananeb. Sealjuures on eeldatud, et metsamaa kogupindala, erinevate enamuspuuliikide metsamaa pindala ja erinevate metsakategooriate pindala ei muutu.

Arvutustes kaasatud metsamaa pindala on kokku 2,3 miljonit hektarit, sellest tulundusmets 1,7 miljonit, kaitsemets 287 000 ja rangelt kaitstav mets 277 000 hektarit.

Keskmine raiemaht kuni 9,1 miljonit tm aastas


Selleks, et saaks välja arvutada metsade tagavara saja aasta pärast ja saja aasta lõikes, tuli luua saja aasta lõikes ka võimalikud uuendusraiete stsenaariumid. Neid stsenaariume on kolm. Arvestuslangi põhine (nii raiub praegu RMK); maksimaalne raie, mille puhul eeldatavasti raiutakse kümne aasta jooksul kõik uuendusraieküpsuse saavutanud puistud; ning ühtlane raie, mille aluseks on keskmine aastane raiemaht kogu raieringi jooksul.
“Kõik arvud on arvutuslikud ja põhinevad praegu kehtivatel uuendusraiet lubavatel näitajatel nagu küpsusvanus ja küpsusdiameeter,” täpsustas Pärt.

Kokkuvõttes saame raiuda ühepalju - kas algul rohkem ja hiljem vähem või läbi aastate ühtlaselt.

Missugune kolmest stsenaariumist ka ei rakenduks, jääks saja aasta keskmisena aastane raiemaht kokkuvõttes 8,4 kuni 9,1 tihumeetri vahele. Sealjuures võimaldavad Eesti metsade vanus ja küpsusnäitajad järgmisel aastakümnendil (2021–2030) raiuda aastas maksimaalsena ka 17,7 miljonit tihumeetrit 56 000 hektaril, kuid järgnevatel perioodidel oluliselt vähem.

Raiu, kuidas tahes, ikka väheneb


“Kokkuvõttes saame raiuda ühepalju – kas algul rohkem ja hiljem vähem või läbi aastate ühtlaselt,” märkis Pärt.

Kõik uuendusraie stsenaariumid näitavad metsa tagavara vähenemist võrreldes praegusega. “Lähiaastakümnetel rangelt kaitstavad metsad seda protsessi mingil määral tasandavad, kuid kaugemas tulevikus hakkab vähenema ka nende tagavara ja juurdekasv – paljud puistud ületavad oma bioloogilise eluea piiri,” selgitas Pärt.

Tänapäevast erinevalt on tulevikus enam noori ja väga vanu metsi. Majandatavad metsad on praegusest keskmisest nooremad, hoiumetsad aga väga vanad.

Ühtlasi rõhutas Enn Pärt, et tehtud arvutused on väga tinglikud ja neid ei saa võtta absoluutse tõena, kuivõrd pole teada, mis Eesti metsades saja aasta jooksul tegelikult toimuma hakkab.

Metsi võivad mõjutada tormid või põlengud; teada pole, milliseid otsuseid tehakse metsanduspoliitikas; millisel määral muutub kaitsealuste metsade pindala jms.