GIS

Valdav osa meid ümbritsevast infost on seotud asukohaga. GIS-rakendustega saame töötada asukohaandmetega ning vastavatesse tarkvaradesse lisandub aina rohkem uusi võimalusi üha suuremate andmehulkade töötlemiseks ja vajaliku info kiireks edastamiseks. Universaalse sisu ja võimalustega geoinfosüsteemide (GIS) ja vastavate tehnoloogiate kasutamine muutub nii organisatsioonide spetsialistide kui ka juhtide töö üha asendamatumaks osaks, aidates teha igapäevaseid toiminguid senisest tõhusamalt ja mugavamalt.

„Geograafilist kirjaoskust targasti kasutades muutub näiteks algselt mahukatest aruannetest või tabelitesse talletatud kirjetest pärit info kasutamine kordades efektiivsemaks, täpsemaks ja läbipaistvamaks, sest GIS-iga on lihtne siduda ja töödelda samaaegselt erinevatest algallikatest pärinevaid asukohapõhiseid ning muid andmeid,” räägib AlphaGIS OÜ müügiosakonna juhataja Ranel Suurna.

AlphaGIS OÜ pakub Eesti juhtiva geoinformaatikaettevõttena eri profiiliga organisatsioonidele juba 50 aastat tegutsenud GIS-tarkvara tootja Esri maailma populaarseimat ja levinuimat ArcGIS platvormi ja vastavatel lahendustel põhinevaid tooteid.

Tegemist on tervikliku GIS-lahendusega, mis pakub tipptasemel professionaalseid vahendeid erineva sisuga (geo)andmete haldamiseks, kvaliteetsete trükiste ja kaartide koostamiseks, suurandmete töötluseks jne. Olenemata ülesandest saab nii spetsialist, juht kui ka tavakodanik vajalikud töövahendid nii välitöödel info kogumiseks, töökäskude koostamiseks kui ka projektide planeerimiseks, samuti liidestused erinevate registritega jne. ArcGIS on GIS-ülesannete teenistuses olev ökosüsteem, mis sisaldab kümneid kasutusvalmis tooteid, mille hulgast saab valida ettevõtte juhtimiseks ja igapäevatööks vajalikud.

GIS

Asukohapõhise infoga seotud ülesanded

ArcGIS platvormi saab kasutada väga paljudes valdkondades, millest metsandus, põllumajandus, keskkonnakaitse ja kartograafia on vaid mõned näited. Eestis kasutavad neid võimalusi edukalt sajad geoandmeid tootvad, analüüsivad ja haldavad riiklikud organisatsioonid (nt Maa-amet, Veeteede Amet, Maanteeamet, Eesti Geoloogiateenistus jt), kohalikud omavalitsused, kõrg- ja üldhariduskoolid, põllumajandusasutused, metsandusettevõtted, planeeringu- ja konsultatsioonifirmad jpt. Nii näiteks annab Keskkonnaagentuuri koostatud riikliku keskkonnaseire kaardirakendus igale inimesele võimaluse ise jälgida, kas tema kodukoha lähedal võetakse mingisuguseid proove või tehakse vaatlusi (vt bit.ly/2w5rydV). Eesti Taimekasvatuse Instituut aga kaardistab iga-aastaselt taimehaiguste ja -kahjurite levikut ning avalikustab kogutud (kaardi)andmed (vtmonitooring.etki.ee/). Veeteede Ameti rakendus Nutimeri aadressil
gis.vta.ee/nutimeri/ kuvab Veeteede Ameti ametlikke elektroonilisi navigatsioonikaarte jne.

Ranel Suurna kirjeldab mitmeid olukordi, kus reaalajas jagatav ja kättesaadav info geograafilises ruumis toimuva ja tehtava kohta on hädavajalik. Nii näevad näiteks kõik asjaosalised samaaegselt, mis toimub kalmistuplatsil või kuhu langenud puu ligipääsutee on sulgenud. Põllumaadel ja metsalankidel tehtavate tööde puhul peaks välitööde info jõudma kiiresti kontoris olevate juhtideni, et töid oleks võimalik efektiivselt koordineerida ja juhendada. Tänu GIS-lahendustele saab kiiresti edastada teavet ka selle kohta, millised põllumaad on teatud sordi all või kui kaugel on metsatööd ühel või teisel raielangil. Sama info on korraga kättesaadav nii töö tegijatele, spetsialistidele kui ka juhtidele või tellijatele.

Sidepidamiseks ja kaardimaterjali kasutamiseks sobivad kõik moodsad digiseadmed: mobiiltelefonid, tahvelarvutid, süle- ja lauaarvutid. Täpselt nii nagu Facebooki ja teiste pilvepõhiste rakenduste puhul, pole ka siin vahet, millises seadmes seda kasutatakse – kaart koos vajalike andmetega näeb nendes kõigis samasugune välja ja toimib sarnaselt nii Androidi, iOS-i kui ka Windowsi seadmetes, nii brauserit kasutades kui ka eraldiseisvate rakenduste/äppidena.

„Piltlikult öeldes pakume tööriistakasti, milles leiduvate instrumentidega saab muuta tegevuse ökonoomsemaks ning laiahaardelisemaks,” selgitab Ranel Suurna. Olukorras, kus geoinfo (kaardikihid, tabelandmed, manustena objektide külge lisatud dokumendid jms) on üha rohkem veebiteenustepõhine, on see ka ArcGIS-i puhul iseenesestmõistetav. Nõnda saab näiteks välitöödel kogutavad andmed otse pilve salvestada ning kasutajad saavad rollide kaudu neile vajalikud juurdepääsud/õigused määrata. Eesti kontekstis lihtsustab GIS-i juurutamist ka asjaolu, et järjest rohkem vajalikku sisu on kvaliteetsete ja ajakohastatud avaandmetena (nt halduspiirid, katastriüksused, põllumassiivid, metsaeraldised jpm) kättesaadav. Väga suur roll selles on lisaks Maa-ametile ka teistel riigi- ja kohalikel omavalitsustel.

GIS-lahendused kohalikes omavalitsustes

Pärast haldusreformi on riigihalduses toimunud suured ja olulised muudatused, mille tulemusena muutus paljude omavalitsuste suurus ja senine töökorraldus. Kohaliku omavalitsuse seisukohast on elutähtsateks märksõnadeks kiire infovahetus ja koostöö elanikega, mitmesuguste kodanikuühendustega ning riigi- ja erasektoris tegutsevate partnerite vahel.

Ranel Suurna selgitab: „Esmalt vajab iga kohalik omavalitsus ja selle allasutused igapäevaste otsuste tegemisel täpset ja ajakohast infot oma territooriumil toimuva ja juhtuva kohta. See on vajalik, et pakkuda inimestele aina paremaid teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasv ning täita neile seadusega pandud ülesandeid. Teisalt on aktuaalne targa omavalitsuse kontseptsioon, millega suunatakse sihtrühmale avalikke teenuseid IKT-lahenduste ning kaasava valitsemise kaudu, et tagada jätkusuutlikumat majanduslikku arengut ja paremat elukvaliteeti.” Omavalitsused koondavad järjest rohkem vajalikku (kaardi)materjali nende kodulehtedelt leitavasse kesksesse geoportaali, mistõttu väheneb ka kodanike ja partnerite ajakulu vajaliku teabe saamisel.

Näiteks on Saaremaa vald kaardimaterjalidega seotud teabe koondatud pidevalt täienevasse geoportaali
(vt bit.ly/2KrTt0C).

Info ühendamine

Ranel Suurna sõnul on GIS-tehnoloogial täita oluline roll – ühendada efektiivselt omavalitsuses ja sellega seotud osakondades või asutustes tekkiv info ja erineva sisuga andmestikud (tehnovõrgud, keskkond, maakorraldus, ruumiline planeerimine, sotsiaalabi, haridus, veevarustus ja kanalisatsioon, jäätmekorraldus ja heakord, teed ja tänavad, elamu- ja kommunaalmajandus, järelevalve, ühistransport, teenuste kättesaadavus, rahvastiku paiknemine ja mobiilsuse kaardistamine jpm), andes neile geograafilise konteksti ning platvormi koostööks ja innovatsiooniks.

GIS-lahendused aitavad ka omavalitsuse territooriumil elavate inimestega suhtlemisel. Kui on vaja korraldada näiteks ideekorje, saab omavalitsuse spetsialist kiiresti ise atraktiivse kujunduse ja funktsionaalsusega rakenduse kokku panna ning vahendada erinevate kanalite kaudu infot nii partneritele kui kodanikele.

Heaks näiteks on siin Valga Vallavalitsuses praegu koostamisel oleva üldplaneeringu ideekorje rakendus
(vt www.valga.ee/kaardid).

Vajaduste kaardistamisest koolituste ja nõustamiseni

Organisatsioonidele, kes soovivad juurutada moodsaimat GIS-tehnoloogiat, on AlphaGIS usaldusväärne partner. Tihti vajab võimalik klient esmalt nõustamist teemal, milliseid kitsaskohti saaks digitaliseerimise teel operatiivsemalt ja hõlpsamini lahendada. Seejärel saab valida töövahendid ning vaadata, millised neist konkreetsete ülesannete lahendamiseks kõige paremini sobivad.

AlphaGIS OÜ aitab kasutajaid kõigis sisulistes ja tehnilistes küsimustes, nagu paigaldus, seadistamine, koolitus ning vajaduse korral ka võimalik arendus ning täiendav nõustamine.