Kliendid kiidavad - Aarman Puit OÜ langetustraktorile eritellimusena valmistatud veorullid langetasid märkimisväärselt võimsa metsalangetustraktori kütusekulu ja suurendasid tootlikkust. Balmec

Balmec Forest OÜ on spetsialiseerunud metsanduse rasketehnika varuosade tootmisele.

Kliendid jõuavad ettevõtte toodeteni erinevaid teid pidi: mõnel on juba varasemast kokkupuude olemas, teised aga alles otsivad vajaliku varuosaga seoses mõnele probleemile lahendust.

Just oma klientide ärakuulamine ja masinate igapäevases töös esinevate probleemide lahendamine on aidanud aasta-aastalt Eesti väikeettevõttel oma tootevalikut kasvatada.

Balmeci pikaajalisemad kliendid soovivad näiteks masinaparki välja vahetades oma uuele harvesterile just Balmeci veorulle. Põhjuseid on mitu. Neist peamine kindlasti see, et Balmec Forestist on võimalik tellida just oma vajadustele vastav toode, aga vähem tähtis ei ole ka asjaolu, et mitmed nüüdseks väljatöötatud tehnilised lahendused vähendavad suurte masinate kütusekulu ning suurendavad tootlikkust.

Metsatöö taustaga juht


Ettevõtte tegevjuht Siim Soomägi tunneb metsanduse rasketehnika hingeelu kõige peenemate nüanssideni. Enne kui temast sai varuosi tootva metallitööstuse juht, oli ta hoopis metsamees ning töötas ise nii forvarderi- kui ka harvesterioperaatorina.

Vastavalt siis väljaveo- ja langetustraktoritel töötanuna omab Soomägi põhjalikku ülevaadet sellest, mida nende võimsate masinate juures tähele tasub panna ning kuidas muuta töö nendel operaatori jaoks tõhusamaks, kvaliteetsemaks ja mugavamaks. Just see metsanduslik taust eristab Balmec Foresti toodangut paljude teiste maailmas märksa kuulsamate kaubamärkide toodangust, kus insenerid tunnevad küll hästi oma arvutit, kuid mitte nii hästi metsatehnikat.

Siim Soomägi meenutab, et esmalt sai ta metsatehniku kutsehariduse Tihemetsast, hiljem aga õppis Luua metsanduskoolis forvarderijuhiks, praktiseeris mõne aasta ja jätkas harvesterioperaatorina.

„Julgen öelda, et mul on päris hea ettekujutus, kuidas töö metsas käib,” märgib Balmec Foresti juht.

Sujuvast koostööst suurimate konkurentideni


Aastate jooksul on Balmec Forest teinud koostööd mitme maailmas väga tuntud tootjaga. Ent nii mõnelgi korral on juhtunud nii, et koostööst on aastatega välja kasvanud tihe konkurents.

Siim Soomägi meenutab sel teemal John Deere’i juhtumit. Võimas Ameerika kontsern müüs aastaid Balmeci kaubamärgiga varuosi üle terve Euroopa. Koostöö toimis igati hästi, kuni Ameerika börsifirma avastas, et John Deere’i enda toodetud varuosi osteti oluliselt vähem kui Balmec Foresti kaubamärgiga osi. Põhjused olid lihtsad: soodsam hind, kordades pikem garantii ja suurem töökindlus.

Siim Soomägi ei pane seda suurtootjatele pahaks, vaid põhjendab tiheda konkurentsiga: varuosa, mis Balmec Forestilt ostetakse, jääb ju teistel müümata.

Samas olid algusaastate koostöökogemused suurte tehnikahiidudega väikesele Eesti ettevõttele väärtuslik õppetund: vaja on päris oma edasimüüjate võrgustikku.
Balmeci enimmüüdud varuosade hulka kuuluv SC-tüüpi pikkusemõõduratas, mis tagab täpse materjali mõõdu ka lahtise koorega puutüvedel.
Balmec

Regionaalse arengu võti


Olles ise pärnakas, rajas Siim Soomägi oma esimese ettevõtte just Pärnusse. Aasta oli siis 2007 ning praeguse Balmec Foresti eelkäija tegeles peamiselt erinevate metsamasinate hoolduse ja remondiga. Algusaastatel tegutseti kahel rendipinnal, mõlemal oli nii plusse kui ka miinuseid, ent nendesse suuremate investeeringute tegemine oli küll tehniliselt vajalik, kuid mitte majanduslikult mõistlik.

Esimese ettevõtte kiire areng ning toimetulek isegi keerulistel kriisiaastatel viisid 2010. aastal siiani tegutseva Balmec Forest OÜ loomiseni. Uus nimi ja registreeritud kaubamärk olid ennekõike suunatud välisturgudele ja seni Eestis pakutavad hooldusteenused kadusid peagi ajalukku.

Ettevõtte ees avanesid uued võimalused siis, kui Tootsi alevis aastakümneid tegutsenud turbatööstus 2014. aastal lõplikult uksed sulges ning kogu tehnika ja hooned müüki pani.

Tootsi aleviku jaoks oli turbatööstuse kadumine kohaliku tähtsusega katastroof. Läbi aastakümnete oli enamik selle piirkonna inimesi seal tööd saanud, tehasel oli oma elektritootmine, kool, lasteaed, ujula ... Just endise turbatööstuse masinaehituslik osa oli see, mis hakkajate pärnakate tähelepanu tõmbas, sest tekkis võimalus rajada päris oma tehas.

Investeeringute valu ja võlu


Balmec Foresti inimesi, kes esialgu Tootsi vanu metallitöömasinaid ostma läksid, inspireeris aga vana ja suur masinaehitustsehh ootamatult tugevalt. Kohas, kus paljud nägid üksnes probleemi, nähti uusi võimalusi edasiarenemiseks.

Esialgu küll üksinda, sest kodupank, kus aastaid arveldati, ei tahtnud tootmisettevõtte Tootsi kolimisest kuuldagi. Ega ka mitte teine ja kolmas pank. Mõtted ühtisid alles neljandaga, kuhu läbirääkimisteks pöörduti. Tänane kodupank lähtuski pigem Balmec Foresti tegevuskavast kui renoveeritava hoone lagunevast katusest ning vanades tootmissaalides lendavatest tuvidest.

Praeguseks on katus pea kohal kindel ning uksed-aknad kenasti ees. Siim Soomägi märgib, et maja tehakse jõudumööda paremaks igal aastal. Selleaastaseks suurimaks muutuseks on 400 ruutmeetrit uut betoonpõrandat, mis võimaldab rasked CNC-töötlemiskeskused hoones paremini ümber paigutada ja teha ruumi uutele.

Balmec Forest OÜ tootmise Tootsi alevisse kolimine on andnud võimaluse ka nii mõnelegi töö kaotanud heale töömehele, kes oli valmis uusi asju õppima.

„Meile vajaliku spetsiifikaga töötajaid on terves Eestis raske leida, seega on täiesti tavapärane, et peame nad ise välja õpetama,” lisab Soomägi.

Seosed maailma majandusega


Selleks et oma investeeringuid teenindada ning ettevõttena edasi areneda, on vaid üks tee: tuleb toota ja müüa.

Balmec Forest OÜ toodangust jääb Eestisse paar protsenti, kõik ülejäänu läheb ekspordiks. Siim Soomägi hoiab maailma majanduse arengutel pilku peal – nii mõnigi esmapilgul metsakauge areng võib tähendada suuremat vajadust ka tänapäevaste metsalangetustraktorite varuosade järele.

Näiteks asjaolu, et Indias ja Hiinas elab 2,5 miljardit inimest, kelle elatustase on jõudnud selleni, et üha rohkem inimesi kasutab tualettpaberit. See tähendab, et vastavat paberit on vaja toota, selleks on aga vaja puitu ning see puit on vaja maha võtta ning metsast välja vedada. Lisaks tualettpaberile läheb aina rohkem vaja ka pappi ja kartongi, sest suur osa kaubandusest käib tänapäeval interneti vahendusel ning kogu e-poodides müüdav kaup on vaja ju millessegi pakkida.

Et rahuldada üha kasvavat globaalset vajadust madalama kvaliteediga paberi ja kartongi järele, laiuvad Aasias eukalüptipuude istandused. Puud istutatakse tööstuslikult maha, lastakse 7–8 aastat kasvada ning saadetakse siis harvesterid-forvarderid peale.

Aasia pole ainus kauge kant, kus Balmec Foresti toodang järjest rohkem kasutust leiab. Ka Austraalias, kus laiuvad sageli suured eukalüptiistandused, kasutatakse järjest rohkem Eestis valmistatud spetsiaalseid veorulle ning mõõdurattaid. Kauba tarne käib lennukiga ning Tootsist Sidney lennuväljale jõuab tellimus keskmiselt nelja päevaga.

Oma toodangut tutvustab Balmec Forest paljuski messidel, mida aastas külastatakse rohkem kui kümnel korral. Väärib ka märkimist, et oma toote- ja ekspordiarenduskulud kaetakse ise. Läbi aastate on toetust saadud üks kord 4000 euro jagu. „Ei ole aega selle bürokraatiaga tegeleda,” muigab Siim Soomägi.