Apteeker aitab leida hinnalt sobivaima ravimi
Kui 74aastane Inge Lannusalu Aravete apteegi uksest sisse astub, on ta selleks külaskäiguks aega varunud. Ravimite ostmine pole nagu poest leiva ostmine, et tõstad aga korvi selle pätsi, mis isuäratavam näib. Kuna ta põeb reumat, on eakal naisel apteeki üsna tihti asja. Lisaks endale hoolitseb ta ka liikumisraskustega sõbranna eest, kelle ravimeid samuti välja ostmas käib.
“Tean muidugi, et on originaalravimid ja odavamad rohud. Alati kui apteeki tulen, laob proviisor letile valiku ja selgitab, millised on rahakotisõbralikumad. Ega mina reumarohtude puhul suurt valida saa, sest tarvitan selliseid, millele odavamat asemele pakkuda pole,” kõneleb Lannusalu. Ta kinnitab, et perearst on talle juba varem selgeks teinud, et digiretseptile on kirjutatud vaid toimeaine. Ka seda on perearst selgitanud, et hinnad muutuvad ja patsiendil on õigus alati nõuda soodsamat pakkumist.
Ravimi ostmiseks varu aega
“Minu jaoks on oluline, et ravim mõjuks, aga muidugi olen huvitatud ka selle hinnast,” märgib Lannusalu. Ta on seekord sõbrannale ravimeid ostma tulnud, kaasa võtnud ka ravimikarbi tükikese rohu nimega. Sellest hoolimata laob proviisor Lea Kruusimägi letile mitu ravimikarpi ja selgitab, millise hinnaga ja mis firma omad need on. Kuigi seekord lahkub Inge Lannusalu apteegist just selle ravimiga, mida sõbranna kindlalt soovis, lubab ta edasi rääkida proviisori jutu, et tegelikult oleks sõbranna saanud ka hinnalt soodsamat.
“Perearst tegi juba kaua aega tagasi mulle selgeks, et tema kindlat rohtu välja ei kirjuta, vaid toimeaine. Ja proviisor on see, kes siis odavamat rohtu pakub,” kõneleb Andla Tamlak, kes on apteegist tulnud välja ostma vererõhku alandavat ravimit.
Oma ostu ei saa ka tema kiirelt tehtud, sest jälle laob proviisor letile 3–4 tabletikarpi ja selgitab, milline neist on hinnasõbralikum. “Muidugi huvitab mind hind. Ma ei ole ühe ravimi nime küljes kinni olnud. Seda pole veel juhtunud, et rohud poleks sobinud, kuigi nimetus on neil olnud erinev, aga toimeaine sama. Tean, mis tähendab originaal- ja mis geneeriline ravim,” kinnitab 77aastane Aravete elanik.
Kehtna valla perearsti Maret Tamme sõnul teavad tema patsiendid väga hästi, mida tähendab toimeainepõhine digiretsept ja et apteegist saab alati küsida hinnalt soodsamat ravimit. “Muidugi on neid, kes eelistavad kindla firma ravimit ja jäävad sellele truuks olenemata hinnast. Olen öelnud, et kui nende jaoks leidub sobiv ravim, pangu nimi rahakoti vahele – siis teab apteegist küsida. On ka neid, kellele hind tähtsust ei oma. Kuid väga paljud patsiendid uurivad hinda. Palutakse kirjutada välja odavam, muidu pole võimalik seda välja osta ja see jääbki võtmata,” selgitab 30 aastat arstina töötanud Tamme.
Eakad rohkem segaduses
Aravete apteegi proviisori Lea Kruusimäe sõnul teavad inimesed üsna hästi, et perearst kirjutab retseptile mitte ravimi nime, vaid toimeaine. “Ravimiseaduse järgi oleme kohustatud pakkuma hinnalt soodsamat, sest ravimite hinnad muutuvad tihti ja originaal- ning geneerilise ravimi hinnavahe võib olla mitmekordne. Kogemused näitavad, et ka nooremad eelistavad hinnalt soodsamat geneerilist ravimit. Kui aga ravimis olev abiaine ei sobi, siis alles mõeldakse originaalravimi peale, mis on tihtipeale kallim.”
Muidugi tuleb ka seda selgitada, mis vahe on originaal- ja geneerilisel ravimil. “Siis räägingi, et vahe on abiainetes. Just nende abiainete puhul võib juhtuda, et ravim ei pruugi hästi sobida, aga sel juhul tuleb sellest julgelt rääkida ja me saame pakkuda sama toimeainega teist ravimit,” selgitab proviisor Kruusimägi.
Ligi 40 aastat proviisorina töötanud Kruusimäe sõnul pole nooremate inimestega probleeme olnud, kui jutuks tuleb toimeainepõhine retsept. Kuid leidub eakaid, kel on raskusi mõistmisega ja nad satuvad segadusse. “Ravimit ostma tulles tahavad nad ikka seda, mida tohter välja kirjutas. Siis tuleb kannatlikult ja aega varudes selgitada, et nüüd need asjad enam nii ei käi – ravimi nimi võib olla erinev, kuid toimeaine on ikka sama.”
