Audit hindas ämmaemandate tööd iseseisvate tervisespetsialistidena
Ämmaemand on tervishoiuspetsialist, kes on pädev iseseisvalt jälgima madala riskiga rasedusi. Auditi “Iseseisva antenaalse ämmaemandusabi kvaliteet” eesmärk oli hinnata ämmaemandate tegevust Eestis. Audit tehti eelmisel aastal, valimisse kaasati 2015. aastal jälgitud rasedad.
Parem dokumenteerimine
Varem uuriti seda teemat kolm aastat tagasi – 2013. Tänu sellele saab nüüd kahe auditi tulemusi omavahel võrrelda. Üks auditeerijaist, ämmaemand Siiri Põllumaa täpsustab, et eelmisel aastal tehtud jätkuauditi eesmärk oli hinnata, kas ja mil määral on ämmaemandusabi teenuse kvaliteet vahepeal paranenud. Auditeeriti 297 raseduse jälgimist 21 raviasutuses.
Auditeerijad seadsid eesmärgiks kaardistada raseduse jälgimise info kajastamine ja kuidas kirjutatakse või märgitakse üles raseduse kulg ravidokumentidesse. Samuti taheti kindlaks teha, milliste spetsialistide juurde patsiente suunati.
Siiri Põllumaa toob näiteid tulemuste kohta, mis iseloomustavad ämmaemandusabi teenuse paranemist kolme aastaga. Näiteks selgus kahe auditi võrdlusest, et rasedate jälgimist dokumenteerisid ämmaemandad varasemast paremini. Uus audit näitas, et oluliselt korrektsemalt dokumenteeriti analüüside tulemusi, raseduse kulgu, nõustamist vaevuste ja nende leevendamise korral ning toitumisnõustamist. Samuti olid 2016. aasta auditi tulemuste põhjal ämmaemandad varasemast sagedamini hinnanud enda töökeskkonda ja -tingimusi.
Rohkem elektroonilisi dokumente
Tunnustamist vääris auditeerijate hinnangul veel see, et aina rohkem minnakse raviasutustes üle elektroonilistele dokumentidele.
Võrreldes kolm aastat varasemaga leidus rohkem rasedaid, kes pöördusid esimesel arstivisiidil kohe ämmaemanda juurde. Sünniregistri andmetel külastas 2015. aastal iga rase arsti keskmiselt 3,9 ja ämmaemandat kuus korda.
Vaja on ühtlustatud süsteemi
Siiski tuvastas audit ka mitmeid kitsaskohti ja auditeerijad analüüsisid sedagi, kuidas olukorda kõige tõhusamalt veelgi parandada. Põllumaa leiab, et oluline samm võiks olla riikliku tervishoiusüsteemiga seotud digilahenduste arendamise käigus loodav rasedate tervise elektrooniline jälgimine kõigis raviasutustes, sealhulgas ka väiksema teenustemahuga ja vähem IT-lahendusi kasutavates asutustes.
“Ühtlustatud süsteem võimaldaks tunduvalt parandada nii teenuse enda kui ka selle dokumenteerimise kvaliteeti,” kinnitab Põllumaa.
Ta võtab tulemuse kokku nii, et edaspidi tuleks igal tervishoiuteenuse osutajal jätkuvalt hoolitseda selle eest, et madala riskiga rasedaid jälgiks ämmaemand. “Juba lähiajal saab ämmaemandast oluline spetsialist ka esmatasandi tervisekeskustes,” kinnitab Põllumaa ja lisab, et tervisekeskuste tulekuga muutub ämmaemanda teenus kindlasti aina paremini kättesaadavaks.
Auditi kokkuvõtte, kuid ka ämmaemanda tööga saab lähemalt tutvuda Eesti Haigekassa kodulehel.
