Kardioloog Margus Viigimaa sõnul on südametervis Eestis küll paranenud, kuid südamehaigustesse suremuse tase on meil Euroopa keskmisest siiski veel üle. Foto: Sven Arbet

Kuigi traditsioon on sama, on probleemid ja riskid ajas muutunud. Kardioloog dr Margus Viigimaa sõnul ähvardavad südame- ja veresoonkonnahaigused eelkõige mehi.

„Mehed peaksid oma südametervisele juba alates 30aastasest tähelepanu pöörama. Keskeltläbi haigestuvad mehed kümme aastat nooremana kui naised. Alles pärast 50. eluaastat seis aegamööda võrdsustub,“ selgitab ta.

Tubaka tarbimisega kaasnevad riskid

„Kui ajuinsulti esineb pisut rohkem naiste seas, siis südameinfarkt ohustab pigem mehi,“ väidab Viigimaa. Põhjuseid selleks on erinevaid, kuid mitmed neist tulenevad elustiilist. Neid oleks aga võimalik muuta ja sellega ka haigestumise riski maandada.

Üks peamisi südamehaiguste põhjuseid on suitsetamine – suitsetajaid on meeste seas tunduvalt rohkem kui naiste hulgas.

„Nikotiin ja alkohol ahendavad veresooni ja soodustavad trombide tekkimist, mis omakorda võib viia infarktini. Lisaks on selge, et need tõstavad vererõhku ja tekitavad südame rütmihäireid,“ selgitab kardioloog.

Palju on räägitud suitsetamisest põhjustatud vähki haigestumisest. Viigimaa täpsustab, et kuigi nikotiin ise vähki ei põhjusta, eritavad sigaretipaberid põletamisel kantserogeenseid ained, mida näiteks nikotiininätsu või -plaastri kasutamisega ei kaasne. Alternatiivina kasutatav mokatubakas samuti vähkitekitavaid aineid ei tooda, kuid ei ole siiski ohutu, sest juba selle kasutamistehnikast tuleneva mehaanilise mõjususe tõttu on huulevähk selle tarvitajate seas levinud.

Küsides e-sigarettide kohta, vastab dr Viigimaa, et nende mõjust on veel vara rääkida: „Neis sisalduvate aerosoolide pikaajaline mõju ei ole lihtsalt veel teada. Alahinnata neid sellegipoolest ei tasu, sest sisaldavad nikotiini ning selle mõju on selge. Tavalise suitsuga võrreldes on e-sigarettidel ka mõneti meeldivam maitse, mistõttu on need levinud eelkõige nooremate inimeste seas. Seega on nende laialdasemat mõju ühiskonnas näha alles mõne aja pärast.“

Kalduvus üle pingutada

Viigimaa sõnul tuleks meestel maandada riskikäitumist, sest just meeste hulgas esineb äkksurmasid rohkem kui naiste hulgas. Seda näiteks maratonidel üle pingutamise tõttu.

„Mehed on ehk hasartsemad kui naised. Sporti tuleks teha oma rõõmuks, mitte kellegagi võrdluses. Üle 50aastastel meestel ei ole kindlasti mõtet üritada iga hinna eest naabrimehest parem olla,“ räägib ta.

Teine oluline südamehaiguste põhjus on kolesterool ja liigne punase liha tarbimine.

„Iga toidukord ei pea sisaldama punast liha. Loomse rasva hulka toitudes tuleks vähendada. Süüa võiks rohkem näiteks kala. Kalarasv on veresoonte lupjumise vastane. Kasulikud on ka näiteks oliiviõli ja pähklid. Samuti puu- ja juurviljad – neist saadavad kiudained on väga tähtsad,“ kirjeldab Viigimaa menüümuutusi, mida tasuks ette võtta.

„Et naised on dieedi järgmises üldiselt tublimad, on ka kehvad toitumisharjumused tihti just meeste puhul üks riskifaktoreid,“ lisab ta.

Geneetilised tegurid

Kuigipalju mõjutab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski ka geneetika. Viigimaa lisab, et haigestumise riski saab näiteks geenivaramu doonoritel määrata ning peatselt on võimalik teha järeldusi, kui palju geneetika täpsemalt mõjutab.

„Väga palju on pärilikkusest näha. Kui peres on olnud infarkte, ei tohi kindlasti suitsetada,“ rõhutab kardioloog. „Elustiil mõjutab väga palju, sellega on võimalik ka geneetilisi riske oluliselt maandada. Pool meie tervisest on meie enda kätes,“ räägib kardioloog aastatepikkuse kogemuse põhjal.

Ennetamisega alusta täna

Meeste haiguspilt on kardioloogi kogemuse järgi üldiselt palju selgem kui naistel. Arsti juurde pöördutakse valuga vasakul rindkeres, surumistundega kurgus, abaluude piirkonnas seljas või alakõhus. Alla 50aastatel meestel infarktile eelnevalt sageli kaebusi ei ole.

Infarkt tekib ühe südamearteri trombi tõttu, mis omakorda on tekkinud aastaid kestnud elustiililiste harjumuste tagajärjel.

„Kõige olulisem eluiga südamehaigusi ennetada on meestel vanuses 30–50 ja naistel vanuses 40–60, sest siis hakkab noorusest antud tervisevaru vaikselt vähenema,“ selgitab Viigimaa. Ta lisab, et juba 30aastased mehed peaksid tõsiselt mõtlema regulaarsele liikumisele ja tervislikule toitumisele.

Mõõduka intensiivsusega (nt kiires tempost kõndida) tuleks liikuda vähemalt 30 minutit päevas. „Nooremas eas võiks sellele lisaks teha kaks korda nädalas harrastussporti või tegelda mõne meelisalaga, näiteks käia ujumas. Siis on oma südame eest hoolt kantud,“ kinnitab arst.

Aastatega on südametervis Eestis siiski oluliselt paranenud. Kuni 65aastaste suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse on alates 1994. aastast vähenenud üle 50% nii meeste kui naiste seas. Viimase 15 aastaga see vähenemine olnud meeste seas 40% ja naiste hulgas 30%.

„Kuigi südamehaigustesse suremuse tase on Euroopa keskmisest siiski veel üle ja arenguruumi on, oleme sellele oluliselt lähenenud. Usun, et inimesed muutuvad järjest terviseteadlikemaks,“ on Viigimaa optimistlik.