2019. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1964, 1969, 1974, 1979, 1984 ja 1989. Foto: Shutterstock

Kes on emakakaelavähist ohustatud?

Emakakaelavähki haigestumisel ei ole seost pärilikkusega, seega võivad olla ohustatud kõik ja haigestuda võivad naised igas vanuses. Haiguse suurimaks tekkepõhjuseks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV). HPV on inimeselt inimesele leviv viirus, mille kõrge riskiga tüved põhjustavad uuringute andmetel 85–100% emakakaelavähkidest.

Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas. HPVga nakatumise ja vähki haigestumise riske on erinevaid. Näiteks mida rohkem on inimesel seksuaalpartnereid ja kaitsmata vahekordi, seda suurem on risk emakakaelavähki haigestumiseks. Lisaks loetakse riskiteguriks ka suitsetamist, millel on vähki soodustav teke, kuna sigarettide suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi. Emakakaelavähile on vastuvõtlikumad ka HIV-positiivsed ja teised nõrga immuunsusega naised.

Statistika

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi oli vähi sõeluuringute registri andmetel 2016. aastal 56 323. Aasta jooksul käis sõeluuringul ehk tehti PAP-test 25 876 naisele (46%-le kutsutavatest naistest). Võrreldes aasta varasemaga, on emakakaelavähi sõeluuringus osalemine jäänud samaks. Sõeluuringu käigus leiti vähk 23 ning vähieelsed muutused 75 naisel.

Diagnoosimine