Teadlikkuse puudumisel ohustavad meid aga mitmed tõsise iseloomuga tagajärjed, mille likvideerimine võib olla aeganõudev ja väga kulukas.

Terviseteadlikkus saab alguse kodust, hiljem haridusasutusest ja tervishoiutöötajalt. Ennekõike on oluline roll lapsevanemal, kes kujundab lapse käitumisharjumused maast madalast talle peamist eeskuju andes.

Loomulikult on lapse arengu juures vaja jälgida mitmeid tegureid, et midagi jääb kindlasti märkamata. Võtame näiteks ülekaalulisuse, mis on praegu üks suur probleem laste seas nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kui saame hakkama sellega, et õpetame lapsi paremini toituma, rohkem liikuma ja keha tunnetama, hoiame tegelikkuses ära hulga probleeme. Üks neist on hammaste tervis.

Hambapesu lõbusaks

Hammaste tervis, nagu ka üldine tervis, sõltub suuresti elustiilist ja varakult omandatud harjumustest. Kes mäletab lapsepõlvest hambapesu kui meeldivat tegevust? Pigem oli see n-ö üks tobe kohustus.

Ehk peitub põhjus selles, et meid sunniti seda tegema, ilma et keegi oleks selle vajalikkust põhjendanud? Seega on laste puhul väga oluline tegur selgitamine, eri situatsioonide kirjeldamine ja mängulisus. Hambapesu saab tegelikult väga lihtsalt lõbusaks teha: pange pesu ajaks käima lapse lemmiklaul, kasutage liivakella või stopperit, et kaks-kolm vajalikku pesuminutit täis saaksid.

Piimahammaste õige hooldus tagab jäävhammaste tervise.

Väikelaste puhul on oluline, et laps omandaks hambaharja tähenduse juba varakult, hoiaks ise hambaharja suus ning teeks harjavaid liigutusi järele. Loomu- likult ei suuda väikelaps ise suud väga hästi puhtaks pesta, selleks ongi oluline, et lapsevanem lapse hambad pärast ise üle peseks.

Noorukite tervisekäitumine on teatud vanusest alates aga sageli vanemate kontrolli alt väljas. Vanem ei kontrolli enam hambapesu, ei jälgi toitumisharjumusi. Eriti õnnetus seisus on noored, kes pole suuhügieeni tähtsusest teadlikud ja kellel puudub regulaarne harjumus suuhügieeni eest hoolitseda.

Mis rikub hambaid?

Kui mõtleme sõnadele “hambad” ja “elustiil”, seonduvad esmalt kohe pahed, mis võivad hambaid rikkuda: tubakatooted, kohv ja muud pigmenti sisaldavad joogid.

Leidub ka teisi jooke ja sööke, mis hammaste tervist ohustavad, näiteks noorte seas üha enam populaarsust koguvad magustatud spordijoogid. Suhkrukahjustuste vältimiseks soovitame viimase lonksuna juua puhast (kraani)vett.

Tähelepanu tuleb pöörata ka muudele võimalikele hambaid kahjustavatele tegevustele. Näiteks sportimise juures võib juhtuda hammaste kulutamist, kui pingutuse ajal hambaid jõuga kokku lükatakse või krigis­tatakse.

Kui selline käitumine muutub regulaarseks, on tagajärjeks hambakroonide kulutamine. See omakorda põhjustab hambumushäireid ja teisi suutervise probleeme.

Kui tekib kahtlus, et hambad saavad sportimisel suuremat koormust, pöörduge kindlasti hambaarsti poole. Hammaste kahjustamist sportimisel saab ära hoida spetsiaalsete hambakapedega, mis ei lase hambaid hõõrdumisel kulutada.

Muretult täiskasvanuellu

Lapsed, noored ja ennekõike nende vanemad peaksid järeltulijatele selgeks tegema, et tervete hammastega täiskasvanuellu astumine aitab tulevikus esinevaid suutervisega seotud probleeme ennetada ja tervist säästa.

Kindlasti tasub tervete hammaste nimel vähemalt kord aastas hambaarsti külastada. Haigekassa lepingupartnerite juures on hambaarsti teenused tasuta kuni lapse 19aastaseks saamiseni.

Lisaks rakendus 1. juulist 2017 uus täiskasvanute hambaravihüvitis. See on väga suur abi noorele, kes on hambad enne 19aastaseks saamist korda teinud või regulaarselt kontrollis käinud.

Täiskasvanute hambaravihüvitis aitab noorel ka edaspidi hambad suurte kuludeta korras hoida.

Hambaravijärjekorrad võivad olla üsna pikad, seega ei tohiks visiiti edasi lükata. Kui lapsel ei ole veel kindlat hambaarsti, uurige haigekassa kodulehel (www.haigekassa.ee) olevalt kaardirakenduselt, kus asub lähim hambaarst, kelle juurde oma laps kirja panna.

Lisainfot laste hammaste tervise kohta ja palju muud leiab leheküljelt www.suukool.ee.