Mida kõrgem on vererõhk, seda kiirem on haiguse arenemise protsess ja seda ulatuslikumad võivad olla organite kahjustused.

Kõrgvererõhktõbi võib põhjustada mitmeid südame- ja veresoonkonnahaigusi: südame isheemiatõbe, südameinfarkti, insulti, kroonilist südamepuudulikkust, aneurüsme, neerukahjustusi, neeruarterite olulist ahenemist, silmapõhjade muutusi ja mälu-, arusaamis- ning õppimishäireid. Parim viis organkahjustuste ennetamiseks on vererõhu normaliseerimine eluviiside muutmisega ning õigeaegne regulaarne ja sobiv ravi.

Kuidas diagnoositakse kõrgvererõhktõbe?

Kõrgvererõhktõve diagnoosimine põhineb vererõhu korduval mõõtmisel. Vererõhku saab mõõta õe või arsti vastuvõtul, patsient ise või ambulatoorsel ööpäevasel vererõhu jälgimisel (selle uuringu korraldab arst/õde).

Kui vererõhu ambulatoorne ööpäevane jälgimine ei ole mingil põhjusel võimalik, soovitab arst vererõhku mõõta kodus hommikul ja õhtul kindlate vaheaegadega 4–7 päeva jooksul. Iga kord tuleb vererõhku mõõta kaks korda vähemalt ühe-kaheminutilise vahega.

Mõõdetud vererõhu väärtused märkige vererõhupäevi­kusse.

Vererõhu mõõtmiseks saab kasutada eri tüüpi vererõhuaparaate

- Täisautomaatne vererõhu­aparaat – vererõhu mõõtmiseks asetatakse õlavarrele mansett, pärast nupule vajutamist alustab aparaat manseti täitmist ja seejärel vererõhu mõõtmist. Aparaat mõõdab nii vererõhku kui ka pulsisagedust. Seda võiks eelistada patsiendi nõrkuse või mäluhäirete korral.

- Poolautomaatne vererõhuaparaat – vererõhu mõõtmiseks peab ise ballooni abil mansetti piisavalt rõhku pumpama. Aparaat mõõdab nii vererõhku kui ka pulsisagedust.

- Mehaaniline vererõhuaparaat – vererõhu mõõtmiseks peab ise ballooni abil mansetti piisavalt rõhku pumpama. Siis avada ballooni ventiil ja langetada rõhku mansetis. Samal ajal tuleb stetoskoobi abil kuulata pulsilööke küünarliigese sisepinnalt. Mehaanilise aparaadiga ei ole võimalik mõõta pulsisagedust.

Võimalusel eelistage õlavarremansetiga aparaati. Vererõhu täpse mõõtmistulemuse saab siis, kui manseti suurus on õige. Mansett peab katma vähemalt 2/3 õlavarrest. Mõõtke vererõhku kodus regulaarselt 1–2 korda päevas ja pidage vererõhupäevikut. Arsti vastuvõtul mõõdetud ja kodus mõõdetud vererõhuväärtused võivad olla erinevad, ärge sellest heituge. Diagnoosimiseks kasutab arst teie enda mõõdetud vererõhu väärtusi, jättes välja esimese päeva tulemused. Ta arvutab keskmise väärtuse kõikidest teistest mõõdetud vererõhu väärtustest.

Kui kõrgvererõhktõbi diagnoositakse, on siiski võimalik ennetada suuremaid terviserikkeid. Selleks saab patsient ise palju ära teha, muuta tuleb toitumis- ja liikumisharjumusi ning vajadusel võtta ravimeid täpselt arsti ettekirjutuse järgi.

Tasub teada!

 - Vaata haigekassa kodu­lehelt videot arsti selgitustega, miks peab kõrgenenud vererõhku ravima!

- Lisainfot vererõhu mõõtmise kohta leiate “Täiskasvanute kõrg­vere­rõhktõve patsiendijuhendist”, saate selle oma perearstilt või kodulehelt www.ravijuhend.ee.

- Teavet sobivate vere­rõhuaparaatide kohta saate oma perearstilt või apteekrilt.

- Tutvuge enne vererõhu­aparaadi kasutamist kasutusjuhendiga.

-  Koduse vererõhuaparaadi korrasolekut tuleks kontrollida apteegis üks kord aastas.

-  Lisainfot saab haigekassa infotelefonilt 669 6630 või 16 363.