Mai on rinnavähi varajase avastamise kuu
Kuigi rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja, saab seda varases staadiumis avastamise korral teiste kasvajatega võrreldes siiski suhteliselt hästi ravida.
Rinnavähi tekkimise täpseid põhjuseid veel ei teata, kuid kindlaks on tehtud mitmed riskitegurid.
Eriti tähelepanelikud peaksid enda rinnatervise suhtes olema naised, kelle suguvõsa naisliinis on olnud rinnavähki või kellel esineb muid riskitegureid (varane menstruatsioonide algus, hiline menopaus, mittesünnitamine või esmasünnitamine pärast 30. eluaastat, rasvumine, suitsetamine, sage alkoholitarvitamine).
Mida saab naine ise oma tervise heaks teha?
l Rindade enesekontroll. Kõigil naistel alates 20. eluaastatest on soovitatav kontrollida rindu korrapäraselt kord kuus pärast menstruatsiooni lõppu, ideaalis ühel ja samal ajaperioodil menstruatsioonitsükli lõikes. Peamine on tähelepanu pöörata rinda tekkinud sõlmedele või tihenditele, viimasel ajal tekkinud rindade suuruse või kuju muutustele. Ohumärkideks võivad olla ka rinna punetus, kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine või muutused rinnanibul (nibu sissetõmme, nahamuutused või eritis).
Rindade enesekontrolli tehnikat saab õpetada perearst, ämmaemand või günekoloog. Teemakohane teave on leitav ka internetist näiteks ttp://www.rinnavahk.ee/diagnoosimine/enesevaatlus.
l Osalemine sõeluuringus. Rinnavähi risk tõuseb vanuse suurenedes. Rinnavähi varajaseks avastamiseks on kõigis arenenud maades käivitatud rinnavähi mammograafiline sõeluuring, milles kutsutakse mõneaastase intervalliga osalema terveid naisi.
Tavaliselt tekib rinnavähk mitu aastat enne seda, kui hakkab põhjustama vaevusi ja endast eri viisidel märku andma. Rinnavähi pikk sümptomivaba periood suurendab võimalust avastada haigus varajases staadiumis. Seega on regulaarne sõeluuringus osalemine haiguse varajase avastamise seisukohalt väga oluline.
Mammograafia on oma olemuselt rinnanäärme uuring röntgenikiirgusega ning viiakse läbi spetsiaalse rindade uurimiseks loodud röntgeniaparaadi ehk mammograafi abil. Uuringul surutakse rind kahe plaadi vahele ja fikseeritakse tugevalt – see parandab ülesvõtte kvaliteeti ja vähendab kiirgusdoosi.
Uuringuga paratamatult kaasnevat kiirgusdoosi peetakse tervisele ohutuks.
Vali sobiv tervishoiuasutus, helista ja mine kohale
Nimelise kutse osaleda rinnavähi sõeluuringul saavad kõik ravikindlustatud naised, kelle sünniaasta on parajasti kutsutavate nimekirjas. Kutse saadetakse naise rahvastikuregistrijärgsele postiaadressile. Koos paberkutsega saadetakse E-Tervise patsiendiportaali ka elektroonne kutse, mida näeb saatekirjade alt.
Üks sagedasemaid kutse mittesaamise põhjuseid on just selles, et tihti ei elata tegelikult rahvastikuregistris kirjas oleval aadressil või on aadress puudulike andmetega. Seetõttu soovitame aeg-ajalt kontrollida ja korrastada oma andmeid riigiportaalis aadressil https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik.
Kutsutavate nimekirja ei satu naised, kellele on viimase kahe aasta jooksul juba tehtud mammograafiline uuring. Samuti ei saa kutset eelnevalt rinnavähi diagnoosi saanud naised.
Oluline lisateave: rinnavähi sõeluuringus osalemine ei eelda füüsilise kutse kättesaamist. Kui teie sünniaasta on tänavuste kutsesaajate nimekirjas ja teile pole viimase paari aasta jooksul rindade mammograafilist uuringut tehtud, helistage kõige sobivama tervishoiuasutuse registratuuri ja pange end mammograafilisele sõeluuringule kirja.
