25.12.2010, 13:06
Jõulumeenutus 2005: meie esimesed jõulud kuvöösis pisitütrega
Kõht on tal ilus. Saturatsioon normis. Tõstame toidukogust 1 milliliitri võrra. Suurendame perfuusori söötmiskiirust. Vahetame c-papi maski nõrgema vastu.
FOTO:
Sellised teated – vahelduseks üsna rõõmustavad – sain arstilt 2005. aasta jõululaupäeva hommikul Tallinna Lastehaiglas. Minu tütar siputas samal ajal soojas kuvöösis, ise seitse nädalat vana ja 1092 grammi kerge. Andurid keha küljes, monitor iga liigutust registreerimas ja aeg-ajalt ähvardavalt huilgamas.
Kas jõulud on või ei ole, kas õues sajab lund või mitte, polnud oma elu pärast võitlevate beebide keskel absoluutselt tähtis. Haigla köök pakkus õhtuks küll verivorsti ja hapukapsast, aga emad oleks samahästi võinud mannaputru süüa.
Ometi tabasin end õhtul pisitüdruku kuvöösi kõrval istumas ja endamisi jõululaule ümisemas. Need olid ju siiski meie esimesed ühised pühad.