KINGIMEENUTUS: Jõulutaat tõi aabitsa
See oli mõni mänguasjake, aga mitte kommikott. Küllap sellepärast pole ma kogu oma elu kommide järele puudust tundnud.
Piparkooke küpsetati küll, ja kui suhkrut saada polnud, kasutas ema magusainena suhkrupeedist keedetud mahla.
Ühel jõuluajal kinkisid isa-ema mulle pildiaabitsa. Lapsel pidi enne kooliminekut olema lugemine ja numbrite kirjutamine selge.
Kui pildiaabitsast olid tähed selged, kingiti uus kukeaabits, kus oli ka “Lugemise õpetus”. See aabits oli gooti tähtedega ning sealt jäid paljud lood ja pildid kauaks silme ette.
Üht lookest – “Väike Jüri” – lugesin siis, kui küsiti salmi.
Lugu algas nii: “Ükskord oli väike Jüri. Meheks ennast seadis, arvas jõudu jätkuvat – paljugi ju teadis. Siis ei enam väike Jüri lapseks olla taha, mehetööd nüüd algavad ja mängud jäägu maha.”
Edaspidi vanemad kinkisidki mulle ainult raamatuid ja ise olen nende kinkimist jätkanud.
