Maarahval algab jõuludega 10 224. aasta
Ligikaudu nii vana on meie maa ja rahva ühine lugu. Jõuludel on selles loos põline ja tähenduslik koht.
Mis need jõulud on?
Jõulusid on pidanud meie maausulised esivanemad ning teised Euroopa põlisrahvad igiammustest aegadest peale. Jõulud on aastavahetuspüha. Kui XVII sajandi kalendrimuutus viis uusaasta praegusele päevale, hakati seda uusjõuluks kutsuma.
Jõulukuu 25. päeval algab uus päikeseaasta. Võrumaal on seda päeva veel XX sajandi algul nimetatud vastse ajastaja päevaks ehk uusaastaks.
IV sajandil määras katoliku kirik poliitilistel põhjustel Jeesuse sünnipäeva põlisrahvaste jõuludele. Kirik tahtis osa saada loodususulise püha väest. Kuid erinevalt pühamehe sünnipäevast ning ametlikust uusaastast pole meie jõulud kokkuleppeline tähtpäev, vaid käegakatsutav ning võimas loodussündmus.
Alates suvisest pööriajast on päevad aina lühenenud ning loodus vaibunud talveunne. Päikese talvises pesas, 21.–24.12. on päevad ühepikkused. Sellel pimedal, salapärasel ja pühal ajal valmistume koos kõige elavaga suureks muutuseks. Jõululaupäeva ehk vana aasta viimast päeva tähistame suurima pidulikkusega.
Esimesel jõulupühal 25. detsembril toimub kogu loodust ja koos sellega inimkonda puudutav pööre. Põhjapoolkera läheb vastu pikematele päevadele, valgusele, soojusele ning elule. Algab uus aastaring.
Põliselt vaimne rahvas
Eestlased, õigemini küll maarahvas, on üks väheseid Euroopa põlisrahvaid, kes asustas oma kodumaad juba enne, kui tõusid ning langesid antiikkultuurid.
Läinud aastatuhanded on toonud meie maile võõrsilt uusi taime- ja loomaliike, inimesi, mõtteid ja tavasid. Oleme koos oma maaga muutunud, kuid jäänud siiski iseendaks, hoidnud alal oma keele ja maausu.
Maausk on maarahva hulgas tekkinud, arenenud ja sellisel moel üksnes meile omane vaimsus, mis väljendub maailmanägemises, teadmistes, uskumustes, hoiakutes, tavades, ainelises kultuuris ning keeles.
On üsna kindel, et juba esimesed siia maale saabunud inimesed nägid loodust hingestatuna ja austasid looduslikke pühapaiku sarnaselt maailma teiste põlisrahvastega. Nad uskusid ka inimhinge ning pidasid hingedeaega, nagu seda teevad näiteks Ameerika looderanniku põlismaalased.
Nüüd, kümme tuhat aastat hiljem võime tõdeda, et kusagil mujal õhtumaises Euroopas pole looduslikud pühapaigad ja nendega seotud tavad jõudnud kaasaega nii elavalt kui Maavallas. Oleme hoidnud alal ka oma hingedeusu ja -aja.
Meile omane maausk elab edasi keeleski. Seda väljendavad näiteks sõnad “vägi”, “hing”, “vaim”, “meel” ja “püha”. Sõna “jumal” kasutasid esivanemad juba vähemalt nelja aastatuhande eest.
Kui paljud meist usuvad veel looduse hingestatusse? Eesti Maaülikooli uuringu kohaselt teab 65% lõunaeestlastest, et puul on hing. Tallinna Ülikooli üle-eestilise uuringu kohaselt usub aga looduse hingestatust ja pühadust tervelt 82% inimestest.
Eesti rahvas on usklik põlisele loodusrahvale omasel moel. Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et kuni 16% eestlastest usub kristlaste, muhameedlaste ja juutide ühist jumalat. Tervelt 54% meist määratleb end aga teistsuguse vaimsuse kandjaks.
Küsitluste põhjal on sama palju inimesi, kes peavad ülestõusmispüha ajal põlist munapüha. Maausulist jaani- ehk leedotuld teeme kõik. Paljudele eestlastele on jõuludki pereringis peetavad maausulised pühad.
Kuidas jõule pidada?
Maarahva jaoks on jõulud uue aasta seeme. Kui sel ajal valitseb kodus puhtus, küllus ning rõõmus meel, pakub seda ka uus aasta. Sellal järgitavad tavad toovad tervist, jõudu ning head olemist kogu eelolevaks aastaks. Jõuluõled, kuusk ning kõikvõimalikud krässid ja kroonid aitavad luua mõnusat olemist ning hääd väge.
Jõulud veedetakse pere seltsis lauldes, mängides ja puhates. Kui vanematelt-vanavanematelt õpitud mängud on otsas, võib aega veeta ka uute lauamängudega. Oluline on mõnusalt koos veedetud aeg.
Jõululaupäeval tuleb võimalusel käia kindlasti saunas. Saun on püha paik, mis puhastab nii ihu kui hinge.
Jõuludel olgu kogu aeg laual leib, sealiha ning õlu. Mitmel pool vormitakse jõululeib siiani seakujuliseks ning nimetatakse jõuluorikaks. Jõuluõhtul ning -öösel süüakse seitse, üheksa või kaksteist korda. Üheks toidukorraks piisab mõnest suutäiest.
Uue aasta öösel või hommikul täidab peremees kausi külma veega ning asetab sinna hõbedat ja pussnoa. Vanimast alates peseb kogu pere seal nägu.
Jõulude ajal on taas kodus esivanemate hinged. Nende jaoks jäetakse öösel toit lauale ning tuled põlema.
Jõulud on igavikulised pühad, mil ei tohi oma jõudu tühjale-tähjale raisata. Kinkige oma lähedastele sel ajal asju, millel on igavikuline väärtus: aega, tähelepanu, ühiseid ettevõtmisi ning lähedust. Toogu seda teile ka järgmine aasta!
