Nüüd, 50 aastat hiljem, on endiselt särtsakas Feldmanis teist korda Eesti laulu- ja tantsupidu külastamas, kaelas fotokaamera, et taas rongkäiku ja rahvarõivastes inimesi pildistada.

“Võimalik, et piltidel nähtavad noortekooride lauljad laulavad ka praegusel 150. aasta juubelilaulupeol,” arvab Feldmanis, kes on ema poolt eestlane ning sageli Eestit külastanud.

1969. aasta üldlaulupeole sõitis ka Lätist kolm koori — Läti Ülikooli segakoor Juventus, segakoor Ventspilsist ning naiskoor Jelgavast. Kuna reporterile hotellikohta ei pakutud, siis leidis mees ulualust kohaliku võõrustaja ning Juventuse lauljate juures.

Tänu sellele, et avaldasime osa fotodest teisipäeval, on meiega ühendust võtnud mitu inimest, kes on ennast või lähedasi ära tundnud. Sellest võib teada anda aadressil veeb@maaleht.ee või kirjutades otse fotograafile (saksa või vene keeles) aadressil andrejs.feldmanis@gmail.com.

Mälestusi

Andrejs Edvīns Feldmanis


1969. aastal tulin Tallinna esimest korda elus. Varem oli lätlaste seas populaarne kaheks päevaks Munamäele sõita. Tallinna tulles polnud mulle öömaja tagatud.


Esimene, mis mind üllatas, oli see, et ei kuulnud vene keelt. Vanalinnas olid valdavad rahvarõivad, kõikjal tegid mälestuseks fotosid nii külalised kui ka koorilauljad ise. Mul tekkis mulje, et koorilauljate hulgas oli ka selliseid, kes olid Tallinnas esimest korda.


Ostsin laulupeo peameene, mütsi, millega peas lasin end pildistada koos pidulistega. Minu ja koorilauljate vahel valitses teineteisemõistmine, kui ühispilte tegime. Kunagi ei tekkinud keeldumist.


Suveniiri- ja karastusjoogilettide juures ei vastanud müüjad võõrastes keeltes. Ma lihtsalt näitasin näpuga. Äri on äri.


Olen väga õnnelik, et saan Eesti 150 aasta juubelilaulupeost osa võtta. Tänan Jumalat, kes on otsustanud mind hoida.