Eesti toiduga jõululauda kattes täname kohalikke toidutootjaid, kes meid sel keerulisel aastal ennastsalgavalt teenisid ja toiduga varustatuse tagasid, kirjutab Eesti Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
| JUHTKIRI |Särtsaka natuuriga riikides juhtub ikka, et parlamendis minnakse ka karvupidi kokku. Sest erimeelsuste lahendamisel tuleb sõnadest puudu.
| KOLUMN |Esimene kord läks mu mõte valusalt katki, kui rändasin ajas üle saja aasta tagasi, mil vanaema õed ja vennad hakkasid oma isatalust lahkuma.
| TUTTAV TUNNE |Elame üsna keerulisel ajal. Midagi päris kindlat nagu enam polegi.
Positiivne ja negatiivne on vahetanud kohad, sest negatiivne testi tulemus on kahtlemata hea asi. Ja lootusest lunastaja tulekule tähtsam kogu inimkonnale on vaktsiini ootus.
Kuulsad saksa jõululaadad jäävad tänavu ära. Aasta otsa neiks valmistunud käsitöölised jäävad oma kaubaga koju.
| LUGEJA ARVAB |Küsime lugejatelt arvamust, paremad palad avaldame ka paberlehes!
Valdek Alberi meretagune maailm • SÜGAV MÕTE
| SÕNA SEKKA |Järjekordse sõnause lõpuks avaldati teisipäeval, keeleuuendaja Johannes Aaviku 140. sünniaastapäeval hulk digimaailmaga seotud uudissõnu, millest inimeste lemmikuks osutus “digitigedik” ehk õelaid kommentaare kirjutav inimene.
| LUGEJA ARVAB |Selle nädala küsitlus ja kommentaarid näitasid, et inimesed parema meelega väldivad kaubanduskeskustes trügimist, ostavad kingid pigem e-poodidest või jätavad need üldse tegemata.
| JUHTKIRI |Kuigi metsanduse arengukava juhtkogu laialisaatmine uue keskkonnaministri poolt võis tunduda külma dušina, oli see tegelikult loogiline samm.
| KOLUMN |Ebaoluliste uudiste rohkus olla märk sellest, et olulised asjad on korras.
| TUTTAV TUNNE |Mäletan, et 1990ndatel ja samuti uue sajandi esimesel kümnendil oli Tallinna vanalinn pealinna meelelahutuse, aga ka kaubanduse lahutamatu osa.
2020. aasta oli toetusvaidluste mõttes küllaltki erakordne. Kui varasemalt on PRIAga seotud kohtuvaidlused lõppenud tavapäraselt pigem PRIA ülekaaluga, siis viimased 12 kuud on seda trendi märgatavalt muutnud.
| LUGEJA ARVAB |Küsime lugejatelt arvamust, paremad palad avaldame ka paberlehes!
| TUTTAV TUNNE |Mina ei saa aru inimestest, kes protestivad millegi vastu ainuüksi protestimise pärast. Objekt, mille vastu meelt avaldatakse, ei näi nende puhul absoluutselt oluline olevat, saaks aga vaid vastu olla.
Ühe veidra eurooplase 1870. aastate reisimuljeid lugedes jäi silma lause: “Mis on saanud eestlastest – kunagistest kartmatutest mereröövlitest, kes suruti sajanditeks orjaseisusse ja Euroopas seetõttu rahvana unustati?”
Kuna suur poliitika süüa ei kõlba, siis tuleb, ka meil Eestis, leida nn dünaamiline tasakaal suur- ja väiketootmise vahel.
| PANIN TÄHELE |Bussi pealt tulles märkasin, et keegi on kaitsemaski peatuse lähedal põõsasse visanud. Selle sinise ja ühekordseks kasutamiseks mõeldu.
| KOLUMN |Loomad saabuvad jõuludeks linna – sel ja teisel viisil.
| SÕNA SEKKA |Viimasel ajal on päris palju muretsetud Tallinna vanalinna pärast, et mis nüüd saab, välisturistid siin enam eriti ei käi ja paljud söögikohad, restoranid pannakse kinni.
Mõne aasta eest läks jõulukaartide osas lahti uus trend. Algas vilkuv ja värviline e-ajastu.
| KOLUMN |Kui 2019. aasta inimese tiitli sai “Tõe ja õiguse” režissöör Tanel Toom, kes tõi kinno 267 000 inimest, siis 2020. aasta inimene on Eestit jõuliselt oma käe järgi ümber kujundav EKRE esimees Martin Helme.
| LUGEJA ARVAB |Sellest nädalast saavad lugejad avaldada arvamust veebiküsitlusele vastates või lisades oma seisukoha kommentaaridesse. Sel korral tõusis kommentaaridest enim esile seisukoht, et õpilased tuleks kohe saata koduõppele.
| JUHTKIRI |Veteranpoliitik Mailis Repsi sundkäik, lahkumine valitsusest on peaminister Ratase jaoks väga valus.
| SÕNA SEKKA |Pärast koroonatesti negatiivse tulemuse teadasaamist tundus pori- ja lörtsisegune ilm varasemast mitu korda ilusam.
Valdek Alberi meretagune maailm • SÜGAV MÕTE
Ameeriklased polnud veel isegi suutäit oma tänupühakalkunist võtnud ega jõudnud järgnevale ehk “mustale reedele” mõeldagi, kui Eestis juba reklaamid hõikusid rahvast ostuorgiale.
Hiljuti nimetas noor meessaatejuht intervjueeritavat “vanaprouaks”. Too oli kleenuke, poisipea ja teksapükstega, ning seoses loo sisuga said televaatajad oma silmaga näha ka naise sünniaastat. Tuli välja, et “vanaproua” on 59aastane.