Kujutagem ette olukorda – loomapidaja on rajanud korraliku piimandustalu, lüpsab lehmi kolm korda päevas, aga siis öeldakse talle, et lüpsa üks kord päevas.

| METSALEHT | JUHTKIRI |“Kolmekümneaastane vaba Eesti riik on piisavalt küps, et suuta kaitsta loodust, jättes alles maainimestele nende väärikuse ja sissetuleku. Veel parem, kui riik suudaks neid kaht ühendada,” lausub Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa käesolevas Metsalehes.

Kristiina Viiron
Toomas Tiirats maaülikoolist loodab, et seda COVIDi antikehasid lüpsnud lehma ei pea tapamajja saatma ja ta saab elada pika ilusa elu.

Maaülikooli katsefarmis pandi osa lehmi lüpsma COVIDi-vastaseid anti­kehi, et kasutada neid inimestele mõeldud nina­sprei valmistamiseks. See võib tulevikus piimalehmade kasum­likkust tunduvalt tõsta.

Heli Raamets
Artikli autor Kristiina Märs käis eelmisel suvel läbi suure hulga heinapõlde ning analüüsis nii haljasmassi kui hiljem silosid.

Silo mõjutab väga palju nii piimatoo­dan­gut kui lehmade tervist. Mullused silod, eriti tavaliselt kvaliteetseimad esimese ja teise niite omad, valmistasid pettumuse.

Kristiina Märs
2016. aasta oktoobris suure pidulikkusega avatud Kevili vilja­terminal Rõngus – kuivati, labor ja säilituspunkrid – on üks viimaste aastate suurimaid kuivatiehitusi Eestis.

Kaks head vilja-aastat on pannud põllu- ­mehi taas kuivatitesse investeerima. Ja nüüd juba ühes mahukate säilitus- ­punkritega, mis võimaldavad vilja rohkem ning kauem säilitada. Selleks et sügisel vili uude terminali saada, tuleb ehitusega alustada kevadel.

Ain Alvela
Mulla orgaanilise süsiniku varu suurenemine on üks võimalus, kuidas maailma kliimat päästa.

| JUHTKIRI | MAAMAJANDUS |Kliimamuutuste vastases võitluses pööratakse igas valdkonnas suurt tähelepanu süsinikule. Süsiniku jalajälge arvutavad nii riigid tervikuna, transpordifirmad kui ka tööstusettevõtted. Oleme Maalehes kirjutanud A. Le Coqi õlle­tehase, HKScani, E-Piima ja mitme teise ettevõtt...

Lii Sammler